probleemidele lahendust leida. Vaatamata sellele ,et diktaatorite ideed ja eesmärgid erinesid , oli diktatuuridel palju ühiseid jooni: ühepartei süsteem, juhikultus,demokraatia piiramine,inimese allutamine võimule ning julgeoleku organite piiramatu võim.Kuigi demokraatia ei aidanud paljusid riike nende probleemides oli tal siiski palju plusse. Nendeks olid: rahva iseseisvus, võrdsed demokraatlikud vabadused ja õigused, majanduslik piiramatus,rahva vabadused ja majandulikud heaolud, arenguvõimalus ning mitu ideoloogiat mille vahel valida. Ma leian ,et demokraatia on kindlasti parem kui diktatuur ,kuid olukorras, kus riikidel on väga raske ning puudub demokraatia kogemus kipuvad inimesed ja riigid siiski valima diktatuurid. Aastatel 19201930 oli Euroopa riikide olukord väga raske ning sellest sõltuvalt tegid nad ka otsuseid , mis alguses tundusid õiged kuid tegelikult osutusid väga valedeks.
neil, kes igapäevaselt pintsaku ja lipsuga turvameeste saatel tähtsaid otsuseid sõidavad tegema. Kui me peame aga aina rohkem pingutama töö juures, siis on väga tõenäoline, et sellega kaasnev stress ja läbipõlemine mõjutab oluliselt isiklikku elu. Üha kasvav konkurents nii ärimaastikul kui ka tööturul lisas tohutult juurde pingeid, pannes inimesi aina rohkem ja rohkem end tööle pühendama. Lisaks uuenev tehnoloogia, paremini kättesaadavamad materiaalsed heaolud kõike seda tahtis uus põlvkond omada, olla esimeste seas, kellel on moodsamad sidevahendid, autod, majad. Materiaalsus ning selle ülehindamine levis eestlaste seas nagu katk, millest puutumatuks jäid vaid teisiti mõtlejad ning materiaalsusele immuunsed mõned loomeinimesed ning muutuva elu kirevusest väsinud vanem generatsioon. Kahjuks me ei ole superkangelased, mis veel tänaseks on saavutamata, isegi surma edasi lükkamine on tõenäolisem
annaabi.ee 
