Rahvusriikide suveräänsuse ümberhindamine keskkonnakaitse- ja kasutamise küsimustes. Rahvusvaheline keskkonnaõigus aktsepteerib üldiselt kõiki keskkonnaõiguse üldisi põhimõtteid: säästva arengu põhimõte saastaja-maksab-põhimõte ettevaatuspõhimõte vältimispõhimõte Põhimõtted, mis on spetsii lised just rahvusvahelisele keskkonnaõigusele: nn heanaaberlikkuse põhimõte * Trail Smelter kaasus: Rahvusvahelise õiguse printsiipidest lähtuvalt ei ole ühelgi riigil õigust kasu- tada või lubada kasutada oma territooriumi viisil, mis tekitab kahju teise riigi territooriumile või seal asuvale varale või isikutele, kui tegemist on tõsiste tagajärgedega ja kahjustus on selgete ja veenvate tõendite abil tõestatud.
Mereriigina on Eestil ka merepiir. Iga mereäärne riik tohib kuni 12 meremiili (1 meremiil=1852 m) laiuse rannikumere riba kuulutada oma territoriaalveteks ja kuni 200 meremiili laiuse riba - majandusvööndiks, juhul muidugi, kui see ei riku teiste riikide samasugust õigust. Kui niisugune rikkumine on paratamatu, tuleb territoriaalvete ja majandusvööndi piir kokku leppida naabritega. Peame meeles, et riik võib territoriaalveed ja majandusvööndi määrata ka vähem laiad, kui see heanaaberlikkuse pärast vajalikuks osutub. Territoriaalveed kuuluvad riigi maa-ala juurde ja neid kaitseb iga riik samuti kui maismaad. Võõraste riikide kodanikud ja laevad võivad territoriaalvetes viibida vaid omaniku otsesel loal - samuti nagu mujal selles riigis. Lubatud on küll võõraste laevade lühiajaline ja rahumeelne läbisõit territoriaalvetest, ent sedagi ette teatades ja omanikriigi kontrollile alludes.
annaabi.ee 
