töövõimelistele inimestele ning piisava toetuse määramine abivajajatele. 4. Reformierakond ei poolda inimeste deklareeritud tulu avalikustamist ega usu, et see aitab tulumaksu laekumist parandada. 5. Eesti peaks oma rahvuslike huvide tagamiseks arendama välispoliitikat järgmistes suundades: integratsioon rahvusvahelistesse transatlantilistesse ja Euroopa julgeoleku, kaitse ja majandusorganisatsioonidesse, samuti arendama tihedat ja heanaaberlikku julgeoleku ja kaitsealast koostööd Balti riikide ja Põhjamaadega. Need strateegiad on kooskõlas liberalistide arusaamadega julgeolekust. AITÄH!
vähendada inimeste töömotivatsiooni. Tuleb aidata eelkõige neid, kes ennast ise tahavad aidata. o Riigikaitses tuleb eelkõige investeerida sõdurite väljaõppesse ja rajatistesse ning mitte kulutada ülemäära palju vahendeid relvastuse hankimisele. Eesti sõjavägi peab baseeruma moodsal kergerelvastusel, mobiilsel ja kõrgetasemelisel tegutsemisel ning kõrgel lahingumoraalil. o Eesti peab tegema heanaaberlikku koostööd kõigi oma naabritega, seetõttu ei tohi Eesti Venemaale selga keerata. o Pooldame ettevõtte tulumaksu puudumist reinvesteeritud kasumilt ja madala määraga proportsionaalset üksikisiku tulumaksu. o Eestis kasutuselolevaks rahaühikuks peab ka tulevikus jääma Eesti kroon. Eesti rahapoliitika peab põhinema valuutakomiteesüsteemil ja krooni stabiilse vahetuskursi tagamisel. Eesti krooni kurss peab jääma seotuks euro kursiga. Eestimaa Rohelised
2. Eesti julgeoleku kindlustamine: Peamiseks välispoliitiliseks ohuteguriks Eestile oli Nõukogude Venemaa (aastast 1922 NSVL); kes polnud leppinud Eesti iseseisvumisega; kelle eesmärgiks oli impeeriumi taastamine ja kommunistliku maailmarevolutsiooni levitamine. Kommunistide selliseid eesmärke tõendasid verine Vabadussõda; NSVL toetus eesti kommunistidele 1924.a. relvastatud võimuhaaramise katse ajal jne. Ohu vähendamiseks üritati esialgu Nõukogude Venemaaga ajada heanaaberlikku poliitikat. 1920-1922.a. olid suhted küllaltki normaalsed. Venemaale olid sellel ajal head suhted Eestiga vajalikud (Eesti oli tollal peaaegu ainsaks vahendajaks Venemaa ja muu Euroopa vahel). Alates 1922.aastast suhted uuesti pingestusid. 3. Eesti välispoliitika rahvusvaheliste suhete teravnemise tingimustes 1930.aastatel: Alates 1930.aastate algusest teravnesid maailmas rahvusvahelised suhted: - Euroopas suurenes lisaks olemasolevatele (N: Itaalia, NSVL)
haarata. Peamiseks välispoliitiliseks ohuteguriks Eestile oli Nõukogude Venemaa (aastast 1922 NSVL), kes polnud leppinud Eesti iseseisvumisega ja kelle eesmärgiks oli impeeriumi taastamine ning kommunistliku maailmarevolutsiooni levitamine. Kommunistide selliseid eesmärke tõendasid verine Vabadussõda, NSVL toetus eesti kommunistidele 1924 relvastatud võimuhaaramise katse ajal jne. Ohu vähendamiseks üritati esialgu Nõukogude Venemaaga ajada heanaaberlikku poliitikat. 1920-1922 olid suhted küllaltki normaalsed, sest Venemaale olid sellel ajal head suhted Eestiga vajalikud (Eesti oli tollal peaaegu ainsaks vahendajaks Venemaa ja muu Euroopa vahel). Alates 1922.aastast suhted uuesti pingestusid. Alates 1930.aastate algusest teravnesid maailmas rahvusvahelised suhted. Euroopas suurenes lisaks olemasolevatele (nt Itaalia, NSVL) diktatuuririikide arv, kelle välispoliitika oli agressiivne
maailmarevolutsiooni levitamine. Kommunistide selliseid eesmärke Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 19 tõendasid verine Vabadussõda, NSVL toetus eesti kommunistidele 1924 relvastatud võimuhaaramise katse ajal jne. Ohu vähendamiseks üritati esialgu Nõukogude Venemaaga ajada heanaaberlikku poliitikat. 1920- 1922 olid suhted küllaltki normaalsed, sest Venemaale olid sellel ajal head suhted Eestiga vajalikud (Eesti oli tollal peaaegu ainsaks vahendajaks Venemaa ja muu Euroopa vahel). Alates 1922.aastast suhted uuesti pingestusid. Ülesanne: Tooge õpiku (§17) abil näiteid (võimalusel dateerige), kuidas Eesti Vabariik üritas vastu seista Venemaa poolt
annaabi.ee 
