Vähktõve korral hakkavad organismi keharakud ebanormaalselt paljunema. Nad võivad paljuneda liiga kiiresti, kasvada liiga suureks ja mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Vähkkasvajad jaotatakse healoomulisteks ja pahaloomulisteks. Healoomulised on sellised kasvajad, mis ei anna siirdeid teistesse kehapiirkondadesse. See tähendab, et healoomulisest kasvajast vabanemiseks piisab enamasti tema väljalõikamisest operatsiooni käigus. Pahaloomulise kasvaja rakud võivad vere või lümfiga levida laiali kogu kehasse ja siis on inimest varasest surmast päästa väga raske. Vähipaikmed: Eesnäärmevähk, Emakakaelavähk, kopsuvähk, melanoom, nahavähk, rinnavähk, soolevähk, vereloomekasvaja ja paljud vähkkasvajad. Ennetamine Vähki ei ole võimalik täielikult ennetada, kuid 2/3 juhtudest on põhjustatud suitsetamisest või
3.2.2. Ultraheliuuring Ultraheliuuring tähendab seda, et mingile kehaosale suunatakse kõrgsageduslikud helilained, mille abil pildistatakse keha sisemust. Ultraheliuuringuid nimetatakse ka sonograafiaks ning need ei kasuta röntgenikiirgust. Rinna ultraheliuuringu abil saadakse pilt rinna sisemusest. Rinnas oleva tihendi verevarustust näitab värvi-doppler. See on ultraheliuuringu erivorm, mis annab värvipildi ning aitab vähki eristada healoomulisest kasvajast. (Mis...2011) Rindade ultraheliuuringut kasutatakse tänapäeval esmajoones selleks, et aidata diagnoosida probleeme, mida arst on patsienti läbi vaadates märganud, ning et määratleda võimalikke muutusi, mida on näidanud mammogramm. (Miks... 2011) Ultraheliuuring võib aidata kindlaks teha, kas muutunud koht on tahke (mis võib tähendada healoomulist koetükki või ka pahaloomulist kasvajat) või hoopis vedelikuga täidetud (mis enamasti tähendab healoomulist tsüsti)
annaabi.ee 
