● Piiskopiõigus- Vana-Pärnu Lübecki õigus – Tallinn, Rakvere, Narva, 17. saj teisest poolest ka Haapsalu. Lübecki õigus oli keskaegse mandrieuroopa õigusnormide kogumik. 15. mai 1248. a andis Taani kuningas siinsetele kodanikele “kõik õigused, mis Lübecki kodanikel”. Lübecki õigus andis Tallinnale vabalinna staatuse. Lübecki õigus sisaldas endas nt raadi ja maahärrat puudutaviad sätteid, tsiviil- ja kriminaalõiguslikke norme, ehitus- ja heakorraeeskirju. Lübecki raad oli Tallinnale kuni 1584. a apellatsiooniinstantsiks, kuhu võis kaevata Tallinnas langetatud kohtuotsuste peale. Lübecki õiguskord säilis Tallinnas kuni 19. saj viimase veerandini. 24. Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid. Rooma õiguse uurimise objektiks olid Institutiones ning eelkige Digesta, niisiis Corpus iuris civilis`e see osa, mis sisaldas antiikaja juriidiliste autorite teoste ja otsuste tsitaate
edasi kaevata Tallinnas langetatud kohtuotsuste peale. Tallinna Linnaarhiivis säilitatakse viit Lübecki õiguse käsikirjalist koodeksit (Lübeckil endal pole alles ühtegi keskaegset Lübecki õiguse käsikirja!). Tallinna vanim, 1257. aasta koodeks, koosneb 99 artiklist, viimane, 1511. aasta koodeks 218 artiklist. Lübecki õigus ei ole võrreldav moodsate õigusaktidega. Ta sisaldab raadi ja raehärrasid puudutavaid sätteid, tsiviil- ja kriminaalõiguslikke norme, ehitus- ja heakorraeeskirju. Tallinna õiguskorra põhialused püsisid 13. sajandist kuni 19. sajandi teise pooleni põhimõtteliselt muutumatuna. Maahärrad - algul Taani kuningad, siis Saksa Ordu ning Rootsi ja Vene valitsejad - taaskinnitasid Lübecki õiguse kehtivust Tallinnas, tunnustades sellega vormiliselt linna autonoomiat. Vastavalt sellele oli rael Tallinnas nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu pädevus. Rae poolt välja antud määrused ja korraldused täiendasid Lübecki õigust