t. igasugune mitte-esteetiline hoiak kunsti suhtes on kunstiteose väärkäsitlemine. 9. Iseloomustage E-hoiaku esteetilisi õigustusviise! Esteetiline õigustamine: E-hoiaku sissevõtmise õigustamine mingi esteetilise perekonda kuuluva nähtusega. esteetiline kogemus, esteetiline väärtus, esteetiline nauding, esteetiline elamus, esteetiline omadus. (...nagu oleks vähe:/) 10. Milles seisneb E-hoiaku hedooniline õigustamine? Hedooniline õigustamine: Vana kr. hdon `nauding'; ,,miks inimesed tahavad kontempleerida kunstiteost kontempleerimise enese pärast? ... Vastus on muidugi see, et me saame sellest tegevusest heameelt, rahuldust, naudingut." Nicholas Wolterstorff (1997: 37-38): Briti filosoofi Roger Scrutoni järgi on objekti nautimise taotlus koguni E-hoiaku üheks tarvilikuks tingimuseks. NB! Esteetikud vaidlevad selle üle, mis eristab esteetilist naudingut mitte-esteetilisest naudingust. 11
väärtused lihtsalt välja. (J.-P. Sartre) Intrinsikalism Intrinsikalist (seesmiste väärtuste pooldaja) arvab, et on vähemalt mõned põhiväärtused, mida me sisetundest lähtuvalt instinktiivselt eelistame. Näiteks nauding (vastandiks valu). Kui mõni ei soovi naudingut, vaid eelistab nt valu, nälga vms, siis peetakse selliseid soove õnnetuks kõrvalekaldeks. · Hedonistid peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Hedonism kr k hdon nauding, mõnu Nt Epikuros, J. Bentham Hedonistid väidavad, et nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest. Hedonistid jagunevad: · Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) · Satisfikatsionistid Masohismi paradoks Kuidas saab olla, et masohhist naudib valu, mis ometigi on naudingu vastand? · Hedonist: ,,psühholoogiliste hälvete tõttu."
annaabi.ee 
