ulatu jlge jtma. Kned on enamasti sisse tmmatud, jlje jtavad nad ainult siis, kui ilves kraabib, letab libedat teeliku vi ronib puutvest les. Mni ilves aga ei suuda ennast puutvest les vinnata ning seetttu eelistab peenemaid puid, et selle mbert kppadega kinni vtta. Ilvestele on iseloomulik ka lhike saba, mis on ainult 15-23, maksimaalselt 30 sentimeetrit pikk. Lhike saba on neile eluliselt vajalik. Kuna ilvesed elavad tavaliselt klma kliimaga aladel, siis pikk saba annaks ra palju hdavajalikku kehasoojust. Samuti oleks oht, et saba saaks klmavetud, sest see lohiseks lumes. Klmavetud saba tagajrjeks viks olla ilvese haigestumine ja lpuks isegi hukkumine. Enamik inimesi teab ilveseid kui suuri kasse, kellel on krvade otsas tuttid. Nendel karvakestel pole aga ainult esteetiline thtsus, neil on hoopis praktilisem funktsioon. Ilvestel arenevad krvatutid tielikult vlja 20. elukuuks. Need on 2-5 sentimeetri pikkused karvakesed, mis kasvavad elujooksul ning lpuks muutuvad halliks. Valvel
2) Phjustas selle, et toodi sisse vga palju vrtliseid ja Kohtla- Jrve ning Sillame olid kinnised linnad. 3) Eesti jaoks olid need ettevtted liiga suured ja tekkisid keeleprobleemid. 4) (Volta tootis 10% NSV elektrimootoritest). 3. Plaanimajandus ehk ksumajandus - 1) Plaanid tulid Moskvast - 5 aastakuplaanid. 2) Phjustas kaubapuuduse ja defitsiidi, poodides ei olnud kaupa ja jrjekorrad olid pikad, inimesed lahkusid muudelt tdelt keset peva, et saaks poest hdavajalikku, linnastumine. Kultuurielu phijooned : 1. Sisuliselt sotsialistlik ja vormilt rahvsulik. 2. Ideoloogiline surve. 3. Tsensuur (KGB). 4. Infosulg. 5. Propaganda. 6. Hartitlased paguluses, kodumaale jnud haritalsi terroriseeriti ideoloogiliselt, tekkis haritlaste uus plvkond. 7. 1950ndatel krgkultuur. 8. Linnastumine, materiaalsete vimaluste arendamine, raamatute osathtsuse kasv. 9. Eesti raadio saatemaht kasvas. 10. 1955. aastal alustas td Eesti Televisioon, 70nendatel vrviteler. 11
annaabi.ee 
