Taimi ja loomi on siin rohkem kui köikides teistes kõrbetes. Loomadest kohtab seal jaanalindu, ninasarviku, elevandi, saakalit, munamadu, leopardi, kaelkirjakut, pruun-vööthüääni jt. Paljud taimed on siin kohastunud vett juuremugulatesse koguma, sellest on teadlikud nii kõrbeelanikud kui ka loomad, kes kaevavad neid mugulaid kuival ajal ning tarbivad neid söögiks. Kalahari kõrbes kasvab huvitavaid kaktusesarnaseid piimalilli, metsikuid arbuuse, velvitsia, havortia, kõrbesoomuki, kivitaime, piimalille, kaktuse jt. Seal elavad iidsed Aafrika asukad - busmanid (võsainimesed). Nad on väga väikest kasvu ning on kohastunud eluga kõrbetes. Busmanid on kütid ja korilased, keda olid ka inimese esivanemad aastatuhandeid tagasi. Jahirelvadena kasutavad nad odasid, viskenuiasid ja mürgitatud nooltega vibusid. Vihma eest kaitseks ehitavad nad endale puuokstest ja nende vahele põimitud rohust onne. Sageli jäävadki need vaid vihmakaitseks
VELVITSIA Sellel kummalisel taimel on ainult kaks narmendavat rihmataolist lehte ning vägev juurikas, mis ülalt võib olla kuni 1 meetri jämedune.Ta kasvab Namibi kõrbe kivistel lagendikel.Velvitsia on tegelikult kääbuspuu, mis võib elada tuhat aastat ja kauemgi. Võhma Gümnaasium 2001 HAVORTIA kasvab veidi varjulisemates paikades kivide või teiste taimede külje all. Pinnasest paistab neil välja vaid leheroseti ülaosa, ülejäänu on päikese eest peidus. Lehed aga vajavad valgust, et toitaineid sünteesida. Nõnda ongi lehtede ülaosas läbipaistev "aken", mille Tiiu Uibo kaudu pääseb valgus lehe sisemusse
seemned võivad olla maapinnas aastaid vihma ootel. Pärast vihma nad kasvavad, õitsevad ning surevad mõne päeva jooksul. Velvitsia Velvitsia on Namibi kõrbe rikkus. Sellel kummalisel taimel on ainult kaks narmenduvat rihmataolist lehte ning vägev juurikas, mis ülalt võib olla kuni 1 meetri jämedune ja ulatub maapinnale ligi 20 cm ning moodustab seal tüve. Lehed kasvavad tüve juurest ning surevad otstest. Velvitsia on tegelikult kääbuspuu, mis võib elada üle tuhande aasta Havortia Havortiad kasvavad varjulistes paikades kivide või teiste taimede külje all. Pinnasest paistab neil välja vaid leheroseti ülaosa, ülejäänu on päikese eest maa sees peidus. Lehed aga vajavad valgust, et toitaineid fotosünteesida. Nõnda ongi torukujuliste lehtede ülaosas läbipaistev "aken", mille kaudu pääseb valgus lehe sisemusse. Kuivaperioodil närbuvad selle taime lehed täiesti Kivitaim
annaabi.ee 
