populatsioonide vahel.Populatsiooni geenifondi voivad sattuda uued ,varem seal puudunud alleelid.Peale loodusliku valiku mojutavad populatsioonide evolutsiooni ka sama liigi teised populatsioonid.Selline populatsioonidevheline geneetilise materjali kombineerumine leiab aset naiteks loomade randamisel uude elupaika voi seemnete levimisel tavliselt kaugemale. · Geenitriiv Vulkaanipursked ,lumelaviinid,hiidlained ja teised looduskatastroofid voivad havitada suure osa mingist populatsioonist.Ellu jaanud isendite geneetiline struktuur erineb varasema populatsiooni omast ja nende omadused ei pruugi olla parimad vastavas keskkonnas elamiseks.Sellist nahtust ,kus populatsiooni jarjestikustes polvkondades toimuvad alleelide sageduse juhuslikud muutused,nimetatakse geenitriiviks. Kui mingi populatsiooni isendite hulk kahaneb looduskatastroofi voi inimtegevuse
tousuga parast viimast jaaaega 10 000 aastat tagasi. Globaalne keskmine temperatuur voib inimtegevuse tulemusena tousta aastaks 2100 keskmiselt kuni 5,8°C vorra. See on piisavalt suur muutus, et havitada looduskeskkonna orn tasakaal. Globaalne soojenemine pohjustab kliimamuutusi, piirkonniti muutub kliima kusagil kuivemaks ja kuumemaks, kohati jallegi jahedamaks ja sajusemaks. Uha sagedamini hakkab esinema ekstreemseid ilmastikunahtusi orkaane, poudasid, laussadusid koos uleujutustega
annaabi.ee 
