1978a. võeti vastu uus konstitutsioon, mille ülesandeks oli sisse seada pluralism. Kolm aastat peale Franco surma oli diktatuurlik reziim lagunenud ja selle asemel tekkinud üldisele hääleõigusele tuginev pluralistlik demokraatia. Üks suuremaid probleeme, mille ees noor riik seisis, oli baski terroristide jätkuv tegutsemine (ETA), kuhu oli nüüd kaasatud ka Franco aegne ohvitserkond. Aset leidis politseinike jõhkrus, mida ei suudetud pidurdada, samuti hauti armees vandenõusid demokraatia kukutamiseks. 1978a. hoiti ära riigipöördekatse. 21. sajandi algus: 1. jaanuaril 2002 lõpetas Hispaania oma ajaloolise rahaühiku peseeta kasutamise ning asendas selle euroga. Sellega kaasnes majanduse kiire kaasajastamine. 2004. aasta 11. märtsil plahvatas Madriidi metroos terve pommiseeria. Selles terroriaktis sai surma 191 ja haavata 1460 inimest. Peale selle mõjutas see õudus ilmselt ka plahvatustele järgnenud rahvuslikke valimisi 14. märtsil
Viirused olid avastatud (küll teoreetiliselt näha neid veel võimalik ei olnud, sest tolleaegsed mikroskoobid seda ei võimaldanud). Samal aastal tehti sarnasel moel kindlaks ka esimne loomade viirus suu- ja sõratõbi. Esialgu usuti, et tegemist nö nakkusliku vedelikuga, viiruste ruumiline kuju sai selgeks alles 1930. aastail, mil võeti kasutusele elektronmikroskoop. 20. sajandi alguses avastati viirused, mis ründavad baktereid (bakteriofaagid) ning millega seoses hauti isegi plaane meditsiinis, kuid need taandusid siiski pärast penitsilliini avastamist (1928. aastal). 20. sajandi esimestel kümnenditel õpiti viiruseid kasvatama in vitro. Sajandi teisel poolel toimus suur viiruste tundmaõppimine ning neid avastati enam kui 2000. Empiiriliselt võitles viirushaiguste (marutõve) vastu vaktsineerimise teel juba Pasteur. Ravimite loomine viiruste vastu on edukas olnud siiski alles alates 1970. aastatest.
annaabi.ee 
