Toompeal on olnud koguni 10 kaevu ning võib arvata, et need kaevud on olnud väga sügavad. Jäätmekastid – maa sisse on auk kaevatud, see on palkidega ääristatud ning sinna ladustati jäätmeid. Jäätmekastidest on leitud ka klaasanumaid, käekaitseid, nahast raamatukaaned. Jäätmekaste kasutati ka käimlatena, kuid samas on olnud käimlateks ka hoopis peenemaid stuktuure. Käsitöö keskaegses linnas küüter – lihunik Mendelschen Hausbuch 1425 – raamat, kus on üles joonistatud käsitöölised Kaubandus keskaegsetes linnades Tartu turuplats paiknes sama koha peal ilmselt juba viikingiajal. See paiknes sadamast tuleva tee ning Tartut läbiva peatee ristmikul. Kas Tartus võis ka mujal olla turuplatse? Eesti keskaegsetes linnades kaubeldi kohalike toiduainetega, kohalike käsitööliste toodanguga ning ka välismaalt toodud kaupadega: toiduained, tooraine, luksustooted
hästi, et eestlaste ja lätlaste lastel polnud senini olnud võimalik hankida ülikooli pääsemiseks vajalikke eelteadmisi ja keeleoskust. Heinrich Stahl Sündinud Tallinnas, õppis Rostocki ülikoolis. Aastal 1638 sai Lääne- ja Ida-Harjumaa praostiks, Tallinna Toomkiriku ülempastoriks ja Narva Alutaguse ning Ingerimaa superintendendiks. 1632.a hakkas välja andma paralleelselt eesti ja saksa keeles kirjutatud kirikuõpetajatele mõeldud käsiraamatut ,,Hand- und Hausbuch." 1638 aastani ilmus neli köidet, mis sisaldasid Lutheri väikese katekismuse, kirikulaule, piiblilugusid, palveid, aga ka tarvilikke eeskirju kuradi väljaajamiseks. 1637.a ilmus trükist esimene eesti keele grammatika käsitlus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach", võttes Eesti kirjakeele eeskujuks saksa keele kasutas ta seejuures tähti c, f, z, x. Eesti keele kasutamisega pani aluse nn. Stahli-aegsele kirjaviisile.
annaabi.ee 
