Apartheit e inimeste eraldamine sõltuvalt nende nahavärvist 1960 keelati mustanahaliste parteid 1980. aastate keskpaigas nõustus valitsus lubama parlamenti värvilisi, mitte aga mustanahalisi. LõunaAafrika Vabariigi president oli esimene valgenahaline riigijuht, kes pooldas reforme. Reformimeelne de Klerk Nelson Mandela esimene mustanahaline president Näljahädad Aafrikas 1967tänapäev Kodusõda Nigeeria idaosas kristlastest ibode ja islamiusuliste hausade ning fulamide vahel 19671970, suri rohkem kui miljon ibolast. Etioopias tõi NSV Liidu abi lõpetamine, põud ja 1970. 1980. aastate kodusõda miljonitele inimestele näljasurma Rahvarahutused Mosambiigis 1980 tervishoiu ja haridussüsteemi ning põllumajandusliku tootmise kokkuvarisemine. 1990 aasta alguseks oli surnud umbes miljon inimest ja poolteist miljonit põgenenud 1991.1993. aasta kodusõjas Somaalias suri nälga
Nigeeria killustumine. See on jaotunud mitmeteks osariikideks ning üles ehitatud föderaalsel printsiibil. Suuremad rahvad organiseerusid iseseisvumisperioodil ka parteideks: hausad Põhja Rahvakongressiks, ibod Nigeeria Rahvusnõukoguks ning joruubad Aktsioonigrupiks. Kui Nigeeria iseseisvus 1960. a dominiooni staatuses, olid selle eesotsas sellised poliitilised jõud, kellel oli vähe eeldusi juhtida tekkinud riiki. Selle eesotsas oli Põhja-Nigeeria hausade ja fulanidega, keda ka Ühendkuningriik toetas, sest nendega on oli kerge koostööd teha. Alguses oli Nigeerias 3 osariiki, 2000. a juba 36, mis on tingitud sellest, et erinevad rahvad on nõudnud endale autonoomiat. 1966. a teravneb Ida-Nigeeria küsimus, kus igbod jõuavad keskvalitsuselt idaprovintsidele suuremate raharessursside eraldamist. Kohe kui riik sündis, olid sellele omased kõik valestardi ilmingud: ebakompetentsus, nepotism, kleptokraatia jne. Ida-Nigeeria tootis 1966
annaabi.ee 
