ja just sellel eesmärgil on hakatud rajama istandusi-kultiveeritakse puuvilla, kohvi, suhkruroogu, kakaod ja õlipalme ning Nigeeria on ka üks suurimaid õlipalmi valmistajaid. Kuigi palju investeeritakse suurtesse istandustesse, moodustavad suurema osa eksportsaadustest ikka veel väiketalud. Alates 1996. aastast elab andmete kohaselt Nigeerias 88 514 501 inimest. Nigeeriat peavad oma kodumaaks rohkem kui 250 erinevat rahvust ja etnost. Suuremad neist on hausad-fulbed, kes elavad Põhja-Nigeerias, jorubad läänes ja ibod idas. Suurem osa Nigeerlastest sünnib ja sureb samas külas. Enamik külarahvast töötab põllul. Enamasti on igas külas oma ravitseja, sepp ja puusepp. Peale selle, et nad on rahvaarvult Aafrika suurim riik, on ka nende haritustase ja keskmine eluiga üks kõrgemaid Aafrikas. Õppimine toimub algkoolis emakeeles ning hiljem inglise keeles. Põhikoolis on 9 klassi ja keskkoolis 3 klassi. Kõrgharidus omandatakse ülikoolis
küsitavatest allikatest raha. Peamiselt võitles diktaator aga ikkagi sisevastastega teistest etnostest. Macias Nguma, kes oli Ekvatoriaal-Guinea diktaator (1968-79) võitles samuti siseopositsiooniga, millel polnud seost külma sõjaga. Nigeeria etnosed Nigeerias elab 149 miljonit inimest (2008. a seisuga) ning seal on umbes 250 etnost, keeli ja murrakuid on ligi 500, konkreetselt keeli umbes 395. Suurimad rahvad on hausad (21%), fulanid ehk fulbed (11%), jorubad (21%) ning ibod ehk igbod (18%). Mitmed neist rahvusgruppidest on moslemid, mitmed kristlased ning suur osa ka traditsiooniliste usudite järgijad. Husadel ja jorubadel oli omariiklus välja kujunenud juba 13. saj paiku. Igbodel oma riiki ei tekkinud, nad elasid peamiselt kogukondlikus ühiskonnas. Tegu oli briti kolooniaga, kus erinevate võimude üle kasutati nii erinevat kui kaudset valitsemist. Nad jätsid Nigeeriale ja kolmeks jaotava
annaabi.ee 
