Fotokogu Hoiul on ligi 500 000 fotodokumenti, nendest kirjeldatud ja arhiiviregistrisse kantud 265 035, mis kuuluvad 522 erineva arhiivi koosseisu. Vanimad fotodest on pärit XIX sajandi II poolest Tartu üliõpilaskorporatsioonidest. Säilitatakse negatiive, sh klaas- ja tselluloidnegatiive, diapositiive, positiive. Arvele on võetud 528 fotoalbumit. Neist osa omavad ka kunstiväärtust tänu nahkehistöös valmistatud kaantele, nt. C. Happelbergi, K. Haupti, A. Tamjärve, E. Taska jt. kunstnike nahkehistööd, Petseri kloostris valmistatud Kodutütarde Petseri ringkonna nahkköites fotoalbum (1937-1939) jt. Üle kolmandiku fotode üldhulgast moodustavad pressifotod aastatest 19171996. Regulaarseteks kogumisallikateks on olnud Eesti ajalehtede ja ajakirjade toimetuste ning Eesti Teadeteagentuuri fototeegid, fotograafide jt. eravaldajate fotokogud. Arhiiv teeb omavõtteid, et tagada riiklikul tasandil infofoto olemasolu.
väljaannet (jätkväljaanne, perioodikaväljaanne) või teatud hulka köidetud lehekülgi (al. 49st lk-st). Raamatu mõiste defineerimise problemaatilisus seisneb selles, et · see on mitmetähenduslik (materiaalne, sisu) · see muutub ajas · sellel võib olla lai või kitsas lähenemine (ilmub perioodiliselt või tervenisti korraga) · selle piirid on hägusad teiste infokandjate suhtes. H. Lehmann-Haupti poolt: Eesti Entsüklopeedia (1994): Graafiline teadmiste säilitamise ja edastamise vahend. Koosneb nüüdisajal üht serva pidi kinnitatud lehtede blokist, mida katavad ja kaitsevad kaaned. Tekst on lehtedele kantud käsitsi või paljundustehnika abil. Kuni 48lk brosüür. Encyclopedia Americana (1994) füüsiliselt võib raamatuks olla iga objekt, mille lehed on omavahel ühest küljest kokku köidetud ja kaantega kaitstud. Pole ainult romaan või Piibel
annaabi.ee 
