Nõukogude Liidus või Venemaal toimuvat kritiseerinud. Samuti on Rootsi olnud pidevalt Balti riikide toetaja, toetades nende iseseisvumist ning hiljem ühinemist Euroopa Liiduga. Venemaa on aga näinud Balti riike enda mõjusfäärina, nn. lähivälismaana ning tõstatanud pidevalt küsimusi nendes riikides elavate venelaste diskrimineerimisest. (Frisell, Oldeber 2009: 8) Soome on nendes küsimustes tunduvalt vähem Venemaa vastu sõna võtnud (Etzold, Haukkala 2011: 254) Võrreldes Rootsiga mõjutavad Soome Venemaa suhteid ajaloolised sündmused rohkem. Soome on olnud Venemaa osa, Venemaaga sõdinud ning pärast sõda reparatsioone maksnud. Samuti on Soome ja Venemaa vahelised majanduslikud sidemed tugevamad kui Soome ja Rootsi vahelised. Seetõttu on Venemaa Soome jaoks tähtsamaks majanduspartneriks. Soome on kujunenud Venemaa ja venelaste jaoks teatud mõttes väravaks Euroopasse
Across the Line: Borders in Post-Westphalian Landscapes, in H. Eskelinen, I. Liikanen and J. Oksa Curtains of Iron and Gold. Ashgate Publishers, pp. 43-56 - Paasi, Anssi 1998. Boundaries as Social Processes: Territoriality in the World Flows. Geopolitics 3, 1, pp. 69-87 - Ó Tuathail, Gearoid 2000. Borderless Worlds? Problematizing Discourses of Deterritorialization. Geopolitics 4. 2. (forthcoming) - Jauhiainen, Jussi 1999. A Geopolitical View of the Baltic Sea Region, in H. Haukkala (ed) Dynamic Aspects of the Northern Dimension. Jean Monnet Unit, University of Turku, pp. 47-68 - Rygel, Kim 1998. Stabilizing Borders. The Geopolitics of National Identity Construction in Turkey, in G. Ó Tuathail and S. Dalby (eds) Rethinking Geopolitics. Routledge, pp. 106-130 - Häkli, Jouni 1998. Manufacturing Provinces: Theorizing the Encounters Between Governemntal and Popular ‘Geographs’ in Finland. in G. Ó Tuathail and S. Dalby (eds) Rethinking Geopolitics. Routledge, pp
annaabi.ee 
