from the swedes Northeastern coastal dialect Absense of the letter Õ Impersonal da-infinitiive Plural is i-plural: puhaste kätega>puhti käsiga Tartu dialect Commonly used the,,na" indirect speech identifier: olevat>olna, kirjutavat>kirjutana de-liiative ending : pudelisse>pudelide Strong i-plural : lehtedest>lehtist Mulgi dialect Instead of E the presence of A : kirjutama>kirjuteme Words don´t start with H :hobune>obene, haukama>aukame Occurance of E-plural : rihmade > rihme, poegadel > poigel The first letter disappears from words beginning with a consonant : trepp>repp, klaas>laas, pliiats>liiats. Võru dialect he-ending in illative declination : hoonesse>huunõhe Presense of H in inessiive declination: metsas>mõtsah Vocalharmony : kõnelema>kõnõlõma NUMBRID Phrases 1 üt miä? - mis? / what
· l, n, r ma-infinitiivi tüve lõpul, vältevahelduslikud IV PÖÖRDKOND PÕHITÜÜP HAKKAMA · hakkama-hakata-hakkan-hakkasin-hakanud-hakatakse-hakatud · tugevneva tüvega a-tüvelised verbid Alltüüp AITAMA · aitama-aidata-aitan-aitasin-aidanud-aidatakse-aidatud · vältevahelduslikud tugevneva tüvega a-tüvelised verbid. · Pikk vokaal või heliline kons. + k:g, p:b, t:d (haukama, huikama, hõikama, hüplema, kõplama, palkama) · Lühike vokaal + ülipikk geminaatklusiil: pikk geminaatklusiil (hukkama, hüppama, kappama, lükkama) · II ja III-välte kirjapanekus ei ole ortograafilisi erinevusi (ampsama, arvama, eirama, kaevama, jätkama) Alltüüp LENDAMA · Lendama-lennata-lendan-lendasin-lennanud-lennatakse-lennatud · Laadivahelduslikud tugevneva tüvega a-tüvelised verbid
annaabi.ee 
