Sama kehtib kabukikostüümide kohta, sealsed teemad aga pärinevad kas ajaloost või argielust. Näitlejaid on rohkem kui noh-teatris, nad on maskita ning nende liigutused on noh- näitlejate omadega võrreldes vabamad ja sujuvamad, ent siiski väga stiliseeritud. Iidsed noh- ja kabukiteater õitsesid edasi 20. sajandi Jaapanis (raamatust „Lühike teatriajalugu“, Phyllis Hartnoll). William Butler Yeatsi (1865 – 1939) noh-teatri mõjulisi näidendeid: „Haukakaevul“ „Emeri ainus armukadedus“ (1919) „Cuchulaini surm“ (1939) Saksa eepiline teater Rajajaks Bertolt Brecht (1898 – 1956), eelkäijaks lavastaja Erwin Piscator. Brechti „võõritusteooria“ (Verfremdungseffekt) sisuks on teatriillusoooni lõhkumine erinevate tehniliste meetoditega, et sel teel takistada publikut näidendiga emotsionaalselt kaasa minemast. Ainult siis, arutleb ta, võivad vaatajad etendust ning algmaterjali hinnata objektiivselt ja mõistusega (vastandumine
Küsimustik kevadsemester 2014 1. Nimetage kolm Willa Catheri teost. „Minu Antonia”, „Kadunud daam”, „Üks meie seast”, „Surm kutsub peapiiskoppi”, „Oo, pioneerid” 2. Millise rahva traditsioonilise maskiteater mõjutasid 20. sajandi alguse iiri näitekirjaniku Yeatsi loomingut? Jaapani noh-teater; Yeatsi noh-teatri mõjulisi näidendeid: „Haukakaevul”, „Emeri ainus armukadedus”, „Cuchulaini surm” 3. Mida kujutab endast kirjandusnähtus nimega „cavadre exquis” („suurepärane surnukeha”)? Mis kirjandusvooluga see seostub? „Cadavre exquis” on sürrealistlik luulevorm, luuletus, kus eri sõnad, lauseosad, read või lõigud on kirjutatud erinevate luuletajate poolt, ilma et nad ülejäänud luuletust oleks üldse tarvitsenud näha.
„keldi taassünd“ või „iiri taassünd“ (tuntud ka kui „keldi videvik“). Selle tuntumad esindajad on luuletaja, näitekirjanik ja okultist (müstiliste teooriate uurija) William Butler Yeats (1865 – 1939) ning näitekirjanik leedi Augusta Gregory (1852 – 1932), samuti näitekirjanik John Millington Synge (hääldub: sing). Synge’i kõige tuntum näidend on „Üle Lääne kange mees“, mis ka Eestis lavastunud. Yeatsi näidenditest on Eestis lavastunud „Haukakaevul“, see avaldamata näidend on peale siinses veebikeskkonnas leiduva näidendi "Varjukad veed" ka ainus, mis tema 26-st draamast eesti keelde tõlgitud. Yeatsi teemad on valdavalt mütoloogilised, põhinevad iiri muistenditel (muinaskangelane Cuchulain (loe: kuhhulin)) ja iiri folklooril. Hiljem tuli tema müütilisse ainestikku rohkem universaalset psühholoogilisust. „Iiri taassünd“ seisis vastu inglise kultuuri ülemvõimule Iirimaal.
annaabi.ee 
