Palun vabandust ! Ühel sügispäeval kallas vihma nagu oavarrest. Istusin aknalaual ja mõtlesin, mis oleks siis kui ma poleks koera pargis lahti lasknud. Äkki ta oleks praegu minuga, vaataks aknast välja ja hauguks naabri Palli peale. Muide, Pall on meie naabrikass, suur ja kollane, sellepärast kutsun teda Palliks. Naljakas, eks ! Mis siis eile juhtus...Tulin koolist koju ja kohe kui sain maja ukse lukust lahti, vaatas mulle vastu suur ja karvane bernhardiin, Bosse. Viskasin koti nurka ja sammusin kööki. Natukese ajapärast tuli ka Bosse sinna. Tegin endale võileiba ning Bossele panin krõbuskeid. Pärast sööki läksime Bossega parki. Viskasin talle palli, ajasin teda taga, õpetasin teda
kodu, lapsed noh, see on juba venna asi. Tema, pill ja maailmamered küll nad kolmekesi elavad ka niisama hästi kui teised oma abieludes, mis ka polnud alati päris rahulikud ja vaiksed." (lk 47) Tegelikult tundis Kustas end üksikuna ja ta tahtis kedagi enda kõrvale. " Lähed tormi ette hea teada, et keegi kodus ohkab lae poole su nime ning kannab muret südames " seletas teistele. ,, Nojah, ega sest suurt, aga ... kui näiteks mina läheksin, koergi ei hauguks. Kodus siin mürad niisama, kuid väljas, siis tuleb ette, et just peaks keegi seesugune sul olemagi, kes oma mõtetes nagu kõnnib sinuga kogu aeg ühes mine siis kuhu või kui kaugele!" (lk 146) Pealkiri ,,Taeva palge all" Pealkirja mõtestab väga hästi lahti Kustase monoloog Toonile: " Kuid nüüd olen mina siin, sinu kõrval! Nüüd olen mina siin sinu lähedal. Kas meie ei hakka olema üksteisele nüüd abiks? Tule mulle lähemale! Niimoodi
Vanale läksin just selleks, et tema mind armastaks. Ta armastab ju -- lohutasin mina teda -- aga ta ei suuda ju kõike täita, mis sa nõuad. Mis armastus see on, mis kõike ei suuda, vastas õde mulle. Õige armastus võib kõik. Õige armastus võib valetada ja varastada, röövida ja tappa, õige armastus võib koera viisil haukudagi. Nõnda ütles ta ja hakkas ise naerma, sest tal tuli elavalt silmade ette, et kuis see oleks, kui armastus äkki koerana hauguks, karvane ja saba tudiseb. Niisugune oli minu õde oma armastusega ja samasugune on tema tütar oma taeva ja põrguga." Kell helises, kuulutades tundide lõppu, ja kogu maja lõi sumisema nagu mesipuu. Ühed ruttasid koju, teised söögituppa, kus ootasid neid auravad vaagnad ja taldrikud. XVII. Köleri surma puhul saadud muljed oleksid võinud ehk kauemini kesta, aga tulid uued ja nende eest põgenesid nad pakku. Tuli Puskini sünnipäev. Esimest korda oli see päev olnud küll juba
annaabi.ee 
