lähiaastatel välistatud. Sooja- ja mõõdukaveeliste kalade nagu koha, ahven, latikas, särg, kiisk ja haug saagid on keskmisel või heal tasemel. Peamiseks püügikalaks viimasel neljal aastal on olnud ahven, latikas, koha ja särg. Peipsi tindi, kui koha meelistoidu arvukus on pikemas perspektiivis langeva trendiga, mis võib tulevikus negatiivselt mõjutada koha järelkasvu ja põlvkondade arvukust. Ahvena- ja latikavaru on heas ning koha- ja särjevaru keskmises seisus. Lisaks on haugivaru seisund paranenud ja võimalik on saagi suurenemine. Säästlik majandamine kindlustab lähiperspektiivis stabiilsed saagid. 2.4. Võrtsjärv Võrtsjärve kogusaak on viimastel aastatel langenud, mis tuleneb väikese latika saagi langusest. Põhjuseks on turu puudumine ja see, et peenkala heidetakse mõrraliinist eemaldudes enamasti vette tagasi. Angerja saak jääb alla kolmandiku pikaajalisest keskmisest. Peamine põhjus on veetaseme tõus järves, mis muudab just mõrrapüügi
:) Kilu- ja Liivi lahe räimevaru on heas seisus. :( Läänemere avaosa räimevaru on madalseisus. Kalavarude olukord Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves (lk 23) Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030: · tagada kalavarude hea seisund. Peipsi külmaveeliste kalaliikide varud on jätkuvalt madalseisus, teiste liikide seisund on keskmine või hea. :) Ahvena- ja latikavarud on heas seisus, haugivaru seisund on paranemas. : Kohavaru seisund on rahuldav, särjevaru on keskmisel tasemel. :( Tindivarud on madalseisus ja varude taastumine kaheldav. Läänemere rahvusvaheliselt reguleeritud kalaliikide püügikvoodid (lk 24) Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030: · lähtuda kalavarude majandamisel ökosüsteemist kui tervikust. Tagamaks kalavarude head seisundit, on peamiste töönduslike kalaliikide püügikvoodid
annaabi.ee 
