(veeseis, koelmute seisund ja juurdepääsud, ilmastik kevadel). Neil aastail, mil olud ei võimalda normaalset kudemist, võib teatud veekogudes tekkida haugivarude täiendamise vajadus. Haugi kunstlikku paljundamise, kasvatamise ja asustamise eesmärgiks on haugivarude taastamine, täiendamine ja veekogude biomanipulatsioon. Haugi paljundamisega on Eestis tegeldud vähemal või suuremal määral peaaegu 70 aastat. Alguses piirduti vaid haugimarja inkubeerimisega, 1969. a. alustati ka vastsete lühiajalise (12-19 päeva) järelkasvatamisega. Haug on oluline sportliku ning töönduspüügi objekt, samuti hea biomelioraator ning biomanipulatsiooniks kasutatav kalaliik. (Paaver, Kasesula, Gross, Puhk, Tohvert, 2006) Kus kasvatatakse maailmas ja Eestis Praegu kasvatatakse haugi asustusmaterjaliks Ilmatsalu ja Haaslava kalakasvandustes (Tartumaal). Viimasel kümnendil on Eesti sisevetesse lastud 2-7 miljonit haugivastset, 3000-
parandab vee kvaliteeti ja vähendab sisekoormust -- nõuab rohkete vabatahtlike kaasamist, on väga töömahukas ja aeganõudev. veekogu süvendamine + P-rikka põhjasette eemaldamine vähendab oluliselt sisekoormust, suurem sügavus parandab vee kvaliteeti-- süvendamise kulud väga suured. vee ärajuhtimine hüpolimnionist + odav, kui kasutada gravitatsiooni-- pole seisundi parandamiseks piisav Elustiku uutmise uued meetodid Taanis - Asustatud haugimarja peidukohtadeks paigutatakse järve männikände või plasttaimi, Ahvena asustamine, Planktontoiduliste kalade väljapüük talvel sisse- ja väljavooludel, kasutades elektripüüki, Kunstlike kudepesade kasutamine latika ja särje marja eemaldamiseks järvest, Järve vee puhastamine puhastusseadmetes, Ultraheli kasutamine vetikarakkude lõhustamiseks
annaabi.ee 
