vs metafoor (peatänav - tuiksoon ühiseid tunnuseid pole) · Perifraas - seotud ajalooga ümberütlev väljend (apteek - ladina köök) · allegooria - mõistujutt · hüperbool - liialdamine (ääretu meri) · litootes - liialdatud vähendamine (pöialpoiss - väikest kasvu) · oksümooron - vastandväljendus (kuum lumi, elav surnu) Kõlakujundid · Onomatopöa - loodushäälte jäljendamine haukuma, haugatus · Assonants - täishäälikuline algriim Anu armastab õunu, ema eemaldus minust · Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim koer kükitas kamina ees, memm maiustas meega Rahvaluule · Rahvajutud: muinasjutud muistendid naljandid pajatus · Rahvalaulud: regilaul uuem rahvalaul laulumängud · Väikevormid: vanasõnad mõistatused kõnekäänud Stiilikujundid
" Ringutas, võttis sõõmu vett ja hakkas magamistoa poole sammuma ning sõnas üleõla: ,,Madis! Said vilja võetud või?" ,,Jah, põld oli keskpäevaks juba kõva." ,,Siis kao magama, homme paned hommikul traktori tööle ja viid vilja otsemaid kuivatisse, muidu läheb jälle hallitama nagu möödunud aastal!" sõnas Jaan uniselt ning sulges ukse enda järel. Väljas oli soe ja rohutirtsud siristasid ning siit-sealt oli vahest kuulda mõni üksik koera haugatus. See oli täiuslik 2010. aasta augustiõhtu. NIMI
(T. Randla, 1976) Arvukus oli madalseisus 1970-ndate aastate algul, mil T.Randla hindas seda 100-120 paarile, ent nüüdseks on liigi arvukus meil jälle tõusnud.(O. Renno,1993) Talvituvate lindude arv Eestis on 150-300. Aastal 2003-2007 hinnati kassikaku arvukuseks 60-120 isendit. (eoy.ee) Händkakk: III kategooria liik. Varesest suurem, helehalli tumedatriibulise sulestikuga. "Loor" hästi arenenud, samuti helehall. Pikk saba. Aktiivne peamiselt öösiti. Hääl kume kahesilbiline haugatus, millele eeneb pisut pikem ühekordne huige. Häälitsustes veel kähisev "tsää", lühike kõlav "kräik" või siis paarimiseajal ka väga varieeruv ja omapärane küllalt pehme kõlav "haukumine". Eesti mandriosas ja suuremates metsadel võrdlemisi tavaline haudelind, mõnedel talvedel harilik talikülaline. Eelistab suuremaid kuuse-segametsi ja lodumetsi.( T. Randla, 1976) Händkakku võib Eestis kohata aastaringselt, sest lisaks meil pesitsevale kuni 2000'le paarile,
ohutust kaugusest; käis veel kord ringi; muutus julgemaks ja nuusutas lähemalt; tõstis siis huule ja napsas ettevaatlikult sitika järele, kuid ei saanud teda kätte; tegi uue katse ja veel ühe; hakkas asjast lõbu tundma, laskus kõhuli, sitikas käppade vahel, ja jätkas oma katseid; lõpuks tüdis sellest, muutus ükskõikseks ning hajameelseks. Tema pea hakkas noogutama, koon vajus vähehaaval üha allapoole ja puudutas viimaks vaenlast, kes sellest kinni haaras. Kuuldus terav haugatus, puudel raputas pead ja sitikas lendas paar sammu eemale ning kukkus jälle selili. Lähemad pealtvaatajad vappusid tasasest sisemisest naerust, mitmed näod kadusid lehvikute ja ninarätikute varju ja Tom oli üpris õnnelik. Koer oli 40 lolli näoga ja arvatavasti ka tundis end lollina, kuid tema südames tärkasid vimm ja kättemaksuiha. Niisiis läks ta sitika juurde ja hakkas teda ettevaatlikult uuesti ründama,