Kaljukotkas Karolin ja Karmen 7.Klass 2014 Tutvustus Maakotkas, laanekotkas Haugaslaste sugukond Röövlind Põhivärvus pruun Sulistunud jalad 2,9-5,4 kg Üldpikkus kuni 82cm Tiibade siruulatus 2,2m Levik ja arvukus eestis Üle Eesti Suuremad loodus- massiivid 40-50 paari Elukoht Metsa-raba loodusmaastikud Männid Põlised pesapaigad Eluviis ja paljunemine Elavad paaridena Paigalinnud kahemunaline kurn Koorumine aprillis Ohtustatus Pesitsuspaikade häiritus Putukatõrjevahendid
KANAKULL Kanakull on haukaliste seltsi, haugaslaste sugukonda ja haugaste perekonda kuuluv kulliline. Sellel keskmise suurusega röövlinnul on märkimisväärne suguline dimorfism: emaslind on märksa suurem (kaal 8202054 g) kui isaslind (5171170g), ka sulestiku erinevused on sugude vahel olemas, kuid mitte väga silmatorkavad. Kanakull pesitseb hajusalt üksikpaaridena, hõivates selleks pesitsusterritooriumi ala, mida kaitstakse teiste sama liigi isendite eest.
väljatoodud lahendusi kasutatakse kaitsekorralduskavades. Et seaduse, keelud toimiksid on vaja kontrolli. Viimaseks uurin, kas suur-konnakotkast jälgitakse. Selle töö valisin kuna liik on Eestis kõrgeima kategooria kaitse all ning selliseid teemasid tuleks avalikult arutada. Paljud ei anna endale aru, mida nende käitumine võib põhjustada ja kui palju kahju võib see keskkonnale tuua. 1. Suur- konnakotkas 1.1 Kirjeldus Suur- konnakotkas (Aquila clanga) kuulub haugaslaste sugukonda. Suur- konnakotkas on ühtlaselt mustjas- pruun, kuid sabal ja tiibadel on üksikud valged laigud. Emastel ja istastel on teatud erinevused. Isaste lindude laba-hoosulgede rood ja saba kattesulgede ääred on heledamad. Emastel lindudel heledad laigud tiibadel ja kaks valget kitsast triipu saba tipus. Vanematel lindudel võivad olla kerel ja tiibadel olevad kattesuled kergelt heleda tooniga. Suurel- konnakotkal on jalad kaetud sulgedega kuni varvasteni. (Wikipedia 2015. Suur-
annaabi.ee 
