koos järvele minna. Kõigepealt panime võrgu teisele poole järve ja siis asusime oma elukoha lähedal harpuunide ja ahingutega kalu püüdma. Üsna pea märkasime natukene eemal põtra, kes oli tulnud jooma. Nagu alati, oli ka seekord meil igaks juhuks kaasas oda. Otsustasime ruttu, et au põtra püüda saab mu vend. Ta siblis vaikselt mööda kallast põdrale lähemale ning lõi oda talle sisse. Kõik hõiskasid võidurõõmust. Selle aja peale olime ka juba saanud mõned haued ja tundmatud kalad kätte. Rõõm oli kirjeldamatu, kuid mitte kauaks, kui märkasime mu ema kaugemal, kes nuttis ja ahhetas. Jooksime kohe asja uurima. Tuli välja, et korraks hooleta jäetud pisike poiss Aabraham oli läinud elu uurima, libisenud vette ning uppunud. Viisime poisi laagripaika ning vedasime põdra järgi. Veidi hiljem tulid ka metsast võidurõõmsad kaaskogukondlased, kes olid samuti põdra tabanud.Kuuldes uudist, langesid kõik musta masendusse
· Liivjärv on põhja-lõuna suunas pikliku kujuga. Kaldad on valdavalt soised, kohati liivased. · Mõningatel andmetel ei ole järvest püütud kalu. · Taimestik on liigivaene. Helofüütidest kasvavad valdavalt tarnad. Martiska järv Martiska järv · Taimestik on liigivaene. Helofüütidest esineb tarn, hüdrofüütidest väike vesiroos, lamedalehine jõgitakjas ja kollane vesikupp. · Kalastikus esinevad ahvenad, haued ja särjed. · Järv on väga linnuvaene, nähtud on vaid sõtkast. · Vesi on hele- kuni oliivroheline ja väga läbipaistev. Kuradijärv Kuradijärv · Zooplanktonit, mis paistab silma oma erakordse liigivaesusega, on rohkem. · Peamiselt koldvetikatest koosnev fütoplankton on väga vähene. · Järve sünge, ilma ühegi taimeta veepeegel on tõenäoliselt olnud otsustav järvele nime andmisel.
Eestist kadusid täielikult juudi, mustlaste, sakslaste ja rootsi vähemusrahvused; küüditamised ja maha laskmised tabasid nii siinseid eestlasi kui venelasi ning eesti rahva ja riigi olemasolu sattus kahtluse alla. Eesti rahvaarv vähenes II maailmasõja tulemusel umbes 300 000 inimese võrra, mida oli üle 25% sõjaeelsest. Selline rahvastikukaotuse osakaal koos sõjategevusele järgnenud terroriga on Euroopas üks suuremaid. Muuseum on ühtlasi mälestusmärgiks neile paljudele, kelle haued on jäljeta. Meie hukkunud on matmata, kuni nende mälestus pole jäädvustatud. Mitte ainult nende mure muljutused, vaid rahva vabadustahe ja kustumatu lootus aitas allasurutud ühiskonnal ent säilitada ning esimesel võimalusel jälle pead tõsta ja jälle oma riiklik iseseisvus taastada. Meie Eesti okupatsiooni muuseum pole nii suur, aga siin on toodud välja kõik inimeste valud ja emotsioonid. Tuhandele inimestele see oli kõige kohutavam aeg nede elus. Paljud säästsid, aga paljud