(akumuleerub rasvkoes) ja väga püsiv, mille tulemusena hakkas DDT toiduahelas viimastesse lülidesse kuhjuma, põhjustades loomade immuunsüsteemi nõrgenemist, häireid sigimisel ja isegi surma (Jüriado 2007). Kõige paremini tuntakse aga DDT mõju lindudele, eriti kulliliste näitel (valgepea-merikotkas) nende pesitsused ebaõnnestusid, kuna munakoored muutusid liiga õhukeseks (DDT laguneb DDE-ks, mis pärsib lubikoore teket), purunedes hauduva emalinnu all, suurenes loodete ja poegade surevus ja vanalindude käitumine hälbis normaalsest (näiteks tekkis agressiivsus oma järglaste vastu), kuna pestitsiidid kahjustavad ka närvisüsteemi (Kislenko et al. 2009). Teine tuntud näide DDT äärmuslikust mõjust loodusele on USA-st, kus DDT-ga hävitati jalakate kahjureid. Toimus pestitsiidi kuhjumine toiduahelas, kus maha kukkunud jalakalehtedest sattus DDT vihmaussidesse ja putukatesse, millest toitusid rästad
of opera " ja " The hunchback of Notre Dame ", kus teiste lavastajatega ta praktiliselt kustutas oma endanäolised teosed. Freaksiga sarnaselt algab ka West of Zanzibar´i tegevus tsirkuses, kuid kandub üsna pea üle musta mandri südamesse, kannibalide ja elevandiluu küttide räpasesse maailma. Lugu kõike inimlikku halvavast kättemaksust, mis pimestab tasujat muutes ta lausa kurjuse kehastuseks.Lon Chanley jalutu salaplaane hauduva kättemaksjana on lausa võrratu aga seda on ka kogu lugu ise. "Dracula" 1931, Browning tegi selle Universalile. See film teenis nii palju, et MGM produktioon saatis Irvin Talbergi välja, et saada Browning tagasi. See oli Browningu suurim hitt, kuigi kaugel veel tema parimast filmist. Järgmisel aastal tuli välja tema meistriteos " Freaks", andes rohelise tule talle Thalbergi poolt ,arvatavasti empaatiast loo erinevate persoonide tõttu:
Püütonite paljunemine Püütonite suurte liikide tähelepanuväärseks omaduseks on võime "haududa" munakurna. Pärast munemist keerdub emane kolme-nelja rõnkasse munakurna ümber, moodustades elava koonuse, mis lõpeb munakurna peal lebava peaga. Sel viisil kaitseb ta mune röövloomade eest, aga, ja see on veelgi tähtsam, ka soojendab neid, kiirendades loodete arenemist. On kindlaks tehtud, et hauduva emase kehatemeratuur on tavaliselt 6-7 º C kõrgem kui isasel, ja 12-15 º C võrra kõrgem ümbruskonna temperatuurist. Inkubatsioon vältab kuu-poolteist ning sel perioodil emane tavaliselt ei söö midagi. On võimalik , et soojuse teke mao kehas on seotud lihaste pisimate kokkutõmmega , mis tekitavad sisemist soojust. Seda nähtust on usaldusväärselt registreeritud hieroglüüf-, tiiger- ja võrkpüütonil. (Bannikov et al, 1985.) Püütonite liigid
aga keskmiselt pool meetrit (0,31,3 meetrit) allpool. Lennuava läbilõige on püstjas-pirnjas, selle alaosa kummaski servas on linnu jalgadest hõõrutud sooned. Lennuava kõrgus on 11 14,5 cm, laius 6 cm. 60125 cm pikkune käik (lennutoru) kulgeb tõusvalt, olles pesakoopa suudmes kuni 15 cm lennuavast kõrgemal. Seespool on pesatoru enamasti ümmarguse ristlõikega ja 56 cm läbimõõduga. Pesakoopa pikkus on kuni 18, laius kuni 20 ja kõrgus 1114 cm. Hauduva vanalinnu ja pesapoegade välja öögitud räppetompudest moodustub pesakoopa põhjale ja pesatoru lõppu (koopa suudmesse) mitme sentimeetri tüsedune kalaluude kiht, mille mass ühe pesitsemise järel küünib üle 100 grammi, mitmeaastastes pesades aga kuni 350 grammini. Seda kihti "rikastab" poegade roe, mistõttu pesatorust hõngab üsna tugevasti ammoniaaki. Vahel on täheldatud, et vanalinnud sulpsavad pärast pesast väljumist vette tõenäoselt puhastamaks oma sulestikku.
annaabi.ee 
