nad kasenoorendikes võra ülaosas tüvel mahlakat koort ja kambiumi. Putukad närivad koort ringjalt (või poolringjalt) ümber tüve kuni puiduni. Niisuguse kahjustuse tagajärjel kuivab puu latv näritud kohast ülevalpool ning hiljem sügistuultes murdub. Haudepuuks on neil Lehtpuu- peamiselt arukask,kuid puiduürask ka valge ja sanglepp. Ürask asustab eeskätt haigeid või kiduraid,kuid väga meelsasti ka tuulest murtud või värskelt raiutud puid. Hauded võivad paikneda kogu tüvel ja jämedatel okstel. Kahjustuse vältimiseks
Eestis on neid teada 8 liiki. Olenevalt liigist, kaevandavad nende vastsed kas lehtpuude või okaspuude puidus. Enamasti asustavad nõrgestatud puid või värskelt murdunud tüvesid. Väga meelitavad neid metsapõlengus ja põdrakahjustustest vigastatud puud. Asustus tuleb ilmsiks alles pärast valmikute väljalendu, väljalennuavasid märgates. Sagedamini esinevad meil sinine puiduvaablane (Sirex juvencus), 15.....30 mm pikkune, mustjassinise kehaga putukas. Lendlus toimub kesksuvel. Haudepuuks tavaliselt kuusk, harvem mänd või teised okaspuud. Emane muneb pika muneti abil 250.....350 muna 1......10 kaupa otse puitu. Vastne kaevab kuni 40 cm pika käigu, algul rohkem puidus, hiljem koore lähedal. Asustusest saab aimu pärast valmikute väljalendu ümarate avade tõttu. Põlvkond ilmselt kaheaastane, vastsed põhjustavad puidus mehhaanilisi kahjustusi. Tõrje - kahjustatud puude väljaraie koos vastsetega. Hiid- tüvevaablane (Urocerus gigas)
annaabi.ee 
