põllumajandusriigis: Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas ja Ukrainas [7]. Põhja-Taanis on pikaajaline seire näidanud, et pääsukesi hakkas kiiresti vähemaks jääma pärast seda, kui astuti Euroopa Liitu. Liidu põllumajandustoetuste abil korraldati maamajandus põhjalikult ümber, väikeste loomakasvatustalude asemele tekkisid suured tööstuslikud põllumajandusettevõtted. Kui arvukus kahaneb samas tempos, kaob suitsupääsuke selle piirkonna haudelinnustikust 20 30 aasta jooksul. Eesti loodus Aasta lind EL 2011/04 Mati kose Marika Almar
arvukus on kasvanud, kuid paljude (sh väikepistriku, väiketülli, tutka, väänkaela, rohunepi ja tõmmukajaka) arvukus tugevasti kahanenud. Loodusolude muutumise või inimtegevuse tagajärjel on mitme linnuliigi (nt järvekauri, krüüsli, madukotka, siniraa, rabapüü) arvukus vähenenud ohtlikult. Haudelinnuna on meilt kadunud varem suhteliselt tavaline rabapistrik. Ligi pool meie haudelinnustikust (valdavalt värvulised) eelistab elupaigana puistuid ja põõsastikke, viiendik (eelkõige hanelised ja kurvitsalised) on seotud siseveekogudega, kümnendik eelistab madalsoid ja niite(valdavalt värvulised), mererannikut ja saari (peamiselt kurvitsalised ja hanelised) ning kultuurmaastikku. Vaid 3% meie linnuliikidest pesitseb ainult rabades. Kõige liigirikkamad ja tihedamalt asustatud on laialehised lehtmetsad (kuni 1800 paari 1
annaabi.ee 
