koosluste kadumiseni. . Natura 2000 seiret viiakse läbi paljude erinevate teadusasutuste ja spetsialistide poolt. (http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-05_Zingel.pdf) 9 Alamprogramm "Madalsoode ja rabade linnustik" Programm hõlmab 10 raba ja 6 madalsood. Seiresammu kestvus on 3 aastat (Männikjärve ja Nigula rabas üks aasta). Metoodika: Soode haudelinnustik loendatakse ühekordsel kaardistusmeetodil. Loendusriba laiusega 200 meetrit (100 + 100). Väljund: soode haudelinnustiku liigilise koosseisu, üldarvukuse ja asustustiheduse dünaamika ning muutuste trendid. Madalsoode ja rabade haudelinnustiku püsiseirealad asuvad Nigula, Männikjärve ja Marimetsa rabas. Erinevate aastatel võivad vaatlusaladena lisanduda ka teised rabad. Välitööd teostatakse mais ja juunis. Soode haudelinnustiku loendamiseks kasutatakse kindla
Kikepera ja Valgeraba. Soid eraldavad üksteisest Halliste, Lemmjõgi ja Raunda jõgi, mille kallastel on valdavalt lamminiidud. Rabade vahelised alad on kaetud metsamassiividega. Tähelepanu väärivad alal esinevad lammi- ja lodumetsad (Lapp, 2001). Perioodiliste üleujutuste viljaka toime tõttu olid praktiliselt kõik siinsed jõelammid kunagi kasutusel luhaheinamaadena, millele andsid kauni maastikulise ilme põlistammed. Kevadisel tulvaperioodil on jõelammid linnurikkad, kuid haudelinnustik on seal üsna vaene. Soomaa soised metsa ja lammid on väike-konnakotka, musta- 11 toonekure armastatud elupaigaks, soosaartel pesitseb kaljukotkaid. Haruldastest imetajatest leidub Soomaal lendoravat ja laane-karihiirt (Kuresoo, 1998). Endla soostik Pandivere kõrgustiku servaalal asuv 8050 hektari suurune soostik on Eesti kõige paremini uuritud sookompleks (Kuresoo, 1998). Tänaseks on mõistetud, et veeküllus on
annaabi.ee 
