Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"haudeinstinkti" - 2 õppematerjali

Üldbioloogia konspekt-2-osa
22
doc

Üldbioloogia konspekt (2. osa)

Insuliini tootmine bakteritega, laapensüümi tootmine bakteritega 5. Piiratud ressursside tootmine GMO-de abil (hinnalised vürtsid- vanill) 6. Tehnoloogiliste ressursside tootmine GMO abil. Nt: piimhappe tootmine, bioplastide tootmine sinepitaimedega, ämbliku niidi tootmine GMO bakteritega 7. Saatseühendite valikuline kogumine keskkonnast (Hg,Cu,Co,Cd,U) bakterite, vetikate, mikroseentega 8. Loomade kasvu kiirendamine ja kehamõõtmete suurendamine (kasvuhormooni geenid) 9. Haudeinstinkti allasurumine kalkunitel 10. Transgeensete asendusorganite valmistamine ** GMO kultuuridest on kõige levinumad soja, mais, raps

Bioloogia → Üldbioloogia
90 allalaadimist
KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

..10 g. Kahe kuuga suureneb see rohkem kui 20 korda. Kanatibudel suureneb selle aja jooksul kehamass vaid 14 korda. Isasvutid lõpetavad intensiivse kasvu sisuliselt juba 8. elunädalal. Emasvutid kasvavad intensiivselt kuni 9. elunädalani. Eesti vutid on väga elujõulised. Nende säilivus kasvuperioodil on ~98%. Iseloomult pole eesti vutid eriti agressiivsed ja nad kisklevad harva. Nad on lennuvõimelised, kuid kaotanud haudeinstinkti. Noored vutid on hea kohanemisvõimega, vanemad enam mitte. Suguküpsus saabub eesti vuttidel 43...50 päeva vanuses. Isasvutid on väga intensiivsed paaritajad. Aretustöös alustatakse eesti vuttide munatoodangu arvestust 45 päeva vanustel emasvuttidel. Munemise algus kipub eesti vuttidel olema ebaühtlane ja see probleem on ka praeguse aretusprogrammi üheks osaks. Eesti vuttide munemisintensiivsus püsib kõrgena vähemalt 10 munemiskuu jooksul

Merendus → Kalakaubandus
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun