lausetähendusest, kuid eemaldub sellest (taevas ei ole silmi — otsesõnaline väide oleks väär): ilmse sarnasuse tõttu silmaga aga vihjatakse päikesele. Otse öeldu (taeva silm) ja tegelikult mõeldu (päike) lahknevad, kuigi neil on ühisosa — tekib kaudosutus, vihje ehk tähenduse ülekanne. Metafoor on suurepärane vahend kulunud tähenduse värskendamiseks või tuntu abil tundmatule viitamiseks. Mõned näited mõistatusliku ala hõlvamisest: Miks läksid vara magama, / vara haudaje vajusid (rahvalaul) ISIKUSTAMINE ehk personifi tseerimine — millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine: Mõte südant sööb (G. Suits); Nüüd nutab mu igatsus (E. Enno); Toomingad valvavad talu, / üle ussaia vaatavad kopli(H. Visnapuu). 12 ÜMBERÜTLUS ehk perifraas rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle
! ! Justkui taeva pikne; Nii kui vahutav jõgi; kukleina kumerad rinnad; Mõte, nälgind vares. METAFOOR- ! ! Metafoor- ülekanne, teisendus ! ! Metonüümia- ümbernimetus, nimevahetus ! ! Iroonia- Teesklus, varjatud pilge. Laias mõttes võib kogu kaudsõnalisust metafoorikaks nimetada. Metafoor ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel. Sinise taeva silm- päike. ! Metafoor lähtub lausetähendusest, kuid eemaldub sellest (taevas pole silmi) ! ! Miks läksid vara magama, vara haudaje vajusid? (Miks sa maha kärvasid?) ! ! ! Puhkab puust palitus, Pojuke viidi kabelimäele (keegi kooles ära) Metafoor võib laieneda kogu tekstile. ! ! Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine, ümberütlus, tabu, sümbol, allegooria, iroonia, oksüümoron ja sünteesia. ISIKUSTAMINE e PERSONIFIKATSIOON- millelegi mitteinimlikule (elutule) isikuomaduste omistamine- Mõte südant lööb; Toomingad valvavad talu.
annaabi.ee 
