tegi eduka retke Süüriasse, püstitades võidusamba Karhemisi linna juures Eufrati kaldal. Riigi pealinna viis ta tagasi Memphisesse, Teebast aga kujundas suure- joonelise Amoni kultuskeskuse. Arvatavasti oli Thutmosis I esimene kuningas, kes lasi end matta kaljuhauda Teeba läänekaldal, pannes nii aluse valitsejate matustele Kuningate orus. Teebast sai riigi tähtsaim kultuskeskus, kus jumalate templid paiknesid jõe idakaldal, kuningate hauad koos hauatemplitega aga läänekaldal. Thutmosis II lesk Hatsepsut tõusis mehe surma järel riigi etteotsa, valitsedes 21 aastat oma kasupoja Thtumosis III eestkostjana (1479 1458). Tema peamiselt 2 rahumeelse valitsusaja silmapaistvamad saavutused olid mereretk Punti ja oma Deir- el Bahri hauatempli rajamine Kuningate oru juures. Thutmosis III (1479 1425) sai riigi tegelikuks valitsejaks pärast Hatsepsuti surma
hiiglasliku astmikpüramiidiga, pannas sellega aluse püramiidehituse traditsioonile. (Saqqarasse püramiid =Dzoseri püramiid) Thutmosis I Uue Riigi kuningas, laiendas ülemvõimu Nuubias kuni V kärestikuni ja tegi eduka retke Süüriasse, Riigi pealinna viis tagasi Memphisesse, Teebast kujundas suurejoonelise Amoni kultuskeskuse, kus jumalate templid paiknesid jõe idakaldal, kuningate hauad koos hauatemplitega aga läänekaldal. Hatsepsut Thutmosis II lesk ; tõusis mehe surma järel Egiptuse riigi etteotsa, valitsedes 21 aastat oma kasupoja Thutmosis III eestkostjana. rahumeelse valitsusaja silmapaistvamad saavutused =mereretk Punt'i + Deir-el Bahri hauatempli rajamine Thutmosis sai Egiptuse reaalseks valitsejaks pärast Hatsepsuti surma. Tegi 17 sõjaretke
Teeba läänekaldal, pannes nii aluse valitsejate matustele Kuningate orus. Thutmosis I (1507 1494) laiendas ülemvõimu Nuubias kuni V kärestikuni ja tegi eduka retke Süüriasse, püstitades võidusamba Karhemisi linna juures Eufrati kaldal. Riigi pealinna viis ta tagasi Memphisesse, Teebast aga kujundas suurejoonelise Amoni kultuskeskuse, kus jumalate templid paiknesid jõe idakaldal, kuningate hauad koos hauatemplitega aga läänekaldal. Thutmosis II lesk Hatsepsut tõusis mehe surma järel riigi etteotsa, valitsedes 21 aastat (1490 1469) oma kasupoja Thutmosis III eestkostjana. Tema suhteliselt rahumeelse valitsusaja silmapaistvamad saavutused olid mereretk Punt'i ja oma Deir-el Bahri hauatempli rajamine Kuningate oru juures. Thutmosis III (1490 (1469) 1436) sai riigi reaalseks valitsejaks pärast Hatsepsuti surma. Tegi 17 sõjaretke Aasiasse, purustades Süüria linnade väe Megiddo juures ja
annaabi.ee 
