perioodil näitab administratiivse lossimajanduse lõppu, mis lubaba oletada riikluse katkestust Kreetal. Kuid Knossoses oli edaspidigi asustatud. Püsis ka arheoloogilise kultuuri tüüp, kuigi märksa madalamal tasemel. Mükeene tsivilisatsioon. Pärast III aastatuhande lõpu tagasilangust jäi Kreeka oma arengult Minose Kreetaga võrreldes sajanditeks tahaplaanile. Uuest tõusust annavad selget märku alles 17. 16. sajandi Mükeene ülikuhauad (hiljem rajatud lossi alal paiknev nn hauaring A ja veidi varasem hauaring B eelmisest pisut eemal). Rikkalike hauapanuste hulgas oli arvukalt võõrast päritolu luksusemeid sealhulgas Kreeta-pärane härja pea ja kullast surimaske mis näitavad toonaste ülikute tihedaid sidemeid Kreetaga, kuid osutavad ka võimalikele kontaktidele Lähis-Ida maade, eriti Egiptusega. Hauasteelidel kujutatud hobukaarikud tõendavad, et neil sajandeil Lähis-Idas võimust võtnud uudne võitlusviis oli tuntud ka Kreeka aristokraatlidele
Mükeene tsivilisatsiooni Manrikreekal oli stagnatsioon 2 at.Minoiline kreeta mõjutas neid. Hilisemast 17 varasemast 16 saj , on leitud aristokraatlik matusepaik, tol ajal seda kindlust polnud, oli vaid matusepaik , ring koodnus üle 20 haua ja hilisem faas 16 saj alguse pooles 6 rikkamat hauda oli teises ringis. Hiljem kui ehitati mükeene loss siis ehitati müür sinna vahele, kuus rikkamat jäid müüri sisse varasemad aga väljapoole.Lõvivärava kõrval paremat kätt on hauaring. Nendest haudadest pärinevad rikkalikumad leidu H. Schlieman leidis kuldsed maskid, ja palju muid ehteid, minoilisel stiilis halg ja haua steelid , varasemad hobukaariku kujutused kreekas,16 saj. 15 saj vallutasid kreeklased kreeta saare siis seal vütsid nad kasutusele lineaarkirja B, levis kiiresti mandrikreeka keskustes, tuli ka härg ja muu kreeta pärane materiaalne kultuur edasi siia.Kreekas kujunesid nüüd siis riigid, mille keskmes olid lossid, mis erinesid kreeta lossides