värvilise glasuuriga kaetud keraamilistest plaatidest. · Damaskuse suur mosee (kolmelööviline, ette ehitati õu, mida ääristasid sammastiku taha jäävad käigud) · Jeruusalemmas laiendati bütsantsi stiilis 3-lööviline kirik 7-lööviliseks al-Aksa moseeks. · Kubbat-as-Sahara Jeruusalemmas vanim kuppelmosee. · Ehitati palju kuppelmoseesid. Kasutati samal ajal mosseena ja hauana. · Timuri haud Samarkandis · Tadz Mahal · Hagia Sophia mosee · Suleimani mosee · Medrese omapärane muhameedlik ehitustüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse. (nelinurkne piklik õu, mida ümbritsevad kahekorruselised ehitised. Nende keskel suur koda ja sellest mõlemal pool kambrid õpilastele.) · Lossid, linnused (Alhambra loss ja selle nn Lõvide õu) · Lossid Lahore'is, Agras, Delhis punasest liivakivist, valgest marmorist
tähelepanuväärsetest lõikudest on hõlmatud maastikukaitsealadega, kus peatähelepanu on loomulikult pööratud klindiastangutele ja nendega kaasnevale. Klint Ontika maastikukaitsealal. Osmussaare maastikukaitsealal... · ...(480 ha, moodustatud 1996. aastal) on kaitse all saart põhjakaarest u 6 km ulatuses ääristav kuni 6 m kõrgune paest klindiastang ning klibuvallid paeplatool. Osmussaart on välja pakutud mütoloogilise Odini hauana. Sellele viitavad nii saare nimi (rts Odensholm = Odini haud) kui ka saarel ennemalt olnud Odini kivi (rts Odinstain). Pärimuste järgi ollagi Odin pärast Ragnarökki selle alla maetud. Tähelepanu väärivad nii klindiastangu jalamil paljanduvad osmussaar-brektsia sooned (u 475 mln aasta eest toimunud maavärina jäljed) kui ka neugrund-brektsiast (Neugrundi madala piirkonnas u 535 mln aasta eest toimunud meteoriidipahvatusel tekkinud kivim) rändrahnud
teda tavaliseks koeraks, kes neil niisama järel käib. Võrreldes Faustiga leppis Wagner vähemaga, ta ei püüelnud kõigi maailma teaduste poole ja arvatavasti seepärast oli ta enda ja oma eluga rahul, samas kui Faust tundis, et ta ei ole siiski midagi õppinud ja, et miski on tema elust siiski puudu. 1.3 Faust tahab endalt elu võtta, sest ta ei leia enam mõtteid elamiseks. Elu tundub tema jaoks nii sünge, töötuba lausa hauana. Tema surmaidee avaldub teoses hästi: ,, Täis hirmu virgun unest valvele: ma tahaks kibedasti nutta, et ees on jälle päev, kes kurt mu palvele, kõik, kõik mu soovid maha tallab, mutta.../--/ Ja kuigi võim ja vägi jumalal on hinge põhjani mind vapustada, ta täidab mind, mu jõud on teada tal, kuid ikka ilm käib tuimalt oma rada. Nii nagu koormat kannan olemist ma surma ihates ja elu vihates." (,,Ilukirjandus ja kunst" Tallinn 1946; lehekülg 70-71)
annaabi.ee 
