särgitikandites, aga ka mulgirättide punastes kirjades. VÄRVID: Üldiselt olid eestlaste rõivad kuni 18. sajandini küllaltki värvivaesed, eelistades valget, halli, musta, pruune lambanaturaaltoone. Muinasaja lõpus ei värvitud kangast, vaid lõnga või veelgi sagedamini villa. Selleks kasutati taimseid värve, mis seadis mõningad piirid värvigammale. Eri tooni villa kokkuketramine andis võimaluse seda gammat laiendada. Haualeidude põhjal võib arvata, et kõige hinnatumad värvid olid sinine, enamik siniseid sõbasid kuulus arvatavalt jõukamatele naistele ja punane. Suurem värvikirevus tekstiilidesse saabus aniliinvärvide kasutuseletulekuga 19. sajandi II poolel. Läbi aegade on eestlaste jaoks olnud maagiline kaitse- ja ravivärv punane kui vere värv ja elu, nooruse ja rõõmu sümbol. Arvati, et punase lõngaga piiratud alale ei pääse kurjad vaimud ja see takitab ka haiguste levikut
Soo asemele rajati ajapikku Rooma turuplats ja linna keskväljak Forum Romanum, millest sai hiljem kogu Itaalia ja Rooma riigi keskus. Üks lahendamata saladusi on etruskide jõukus. Teada on, et etruskid olid kuulsad kaupmehed ja piraadid. Paljude ajaloolaste arvates polnud aga neil kahel mõistel toona eriti vahet. Etruskid olid õppinud ka kulda kaevama ning pronksist ja rauast kööginõusid, ehteid, hobuserakmeid ja relvi valmistama. Haualeidude põhjal on ajaloolased kindlaks teinud, et etruski naised olid väga kõrgelt haritud ja neil oli ühiskonnas äärmiselt tähtis positsioon. Arvatakse, et just naised olid Etruurias tähtsamate sündmuste üleskirjutajateks. Mõned kultuuriajaloolased peavad etrusklannasid tänini kõige vabamateks ja mõjukamateks naisteks ajaloos. Usutakse, et vanad roomlased võtsid ka kirjakunsti üle just etruskidelt ning arendasid seda hiljem omal moel edasi
annaabi.ee 
