Teine oli tütarlaps uhkes volditud, rikkalikult kaunistatud rõivastuses kore. 5. saj. alguses e. Kr. toimus kreeka plastikas murrang. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus klassikalise ajastu kujudes puudub tardumus, on ületatud arhailisele skulptuurile omane skemaatilisus, inimfiguurid muutuvad loomulikumaks ja omandavad sellega ühes rikkama ideelise sisu. Skulptuuri põhitemaatika: poliste kaitsejumalad ja kangelased, olümpiavõitjad; loodi hauakujusid ja kaunistati templeid reljeefidega. Looduslähedase laadi saavutamisele aitas kaasa nõjajala-probleemi e. kontraposti lahendamine kujudes on keha raskus kantud ühele jalale (nn. nõjajalg), teine jalg on lõdvaks jäetud. See muutus võimaldas luua ka keerulisi liigutusi tegevaid figuure. Üks kuulsamaid nendest oli Myroni "Kettaheitja". Hellenistlikus plastikas hakati peatähelepanu pöörama inimlikele
52. Klassikalise ajastu kujutav kunst Skulptuur. 5. saj. alguses e. Kr. toimus kreeka plastikas murrang. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus klassikalise ajastu kujudes puudub tardumus, on ületatud arhailisele skulptuurile omane skemaatilisus, inimfiguurid muutuvad loomulikumaks ja omandavad sellega ühes rikkama ideelise sisu. Skulptuuri põhitemaatika: poliste kaitsejumalad ja kangelased, olümpiavõitjad; loodi hauakujusid ja kaunistati templeid reljeefidega. Looduslähedase laadi saavutamisele aitas kaasa nõjajala-probleemi e. kontraposti lahendamine kujudes on keha raskus kantud ühele jalale (nn. nõjajalg), teine jalg on lõdvaks jäetud. See muutus võimaldas luua ka keerulisi liigutusi tegevaid figuure. Üks kuulsamaid nendest oli Myroni "Kettaheitja" e. "Diskobolos" (algselt pronksist, säilinud roomaaegsete marmorkoopiatena). Arhitektuuriga seotud skulptuurikunstis toimus samasugune muutus. Nt. 5. saj