Tutanhamonile(1336-1327 eKr). Sfinksid Sfinks on inimese pea ja lõvi kehaga kuju mütoloogiline olend. Sfinkside skulptuurid tähistasid valitsejat või päikesejumalat. Kõik Egiptuse sfinksid on pärit Vana Riigi perioodist. Kuulsaim sfinksi kuju on Chephreni sfinks Giza platool (pilt 4). See on oma nime saanud Vana-Egiptuse vaarao Chephreni järgi, kes püstitas Giza platoole teise kolmest suurest Giza püramiidist. See kujutab endast jumal Ra-Harahtet ning kuulub Chephreni hauakompleksi juurde. See maailma kuulsaim sfiniks on väljaraiutud hiiglaslikest liivakiviplokkidest, mis jäid üle Chephreni püramiidi ehitamisel. Arvatakse, et see 20 meetrit kõrge ja 73 meetrit pikk sfinksi kuju on pärit 3. Aastatuhandest e.Kr ja on seepärast ka vanim tedaolev monumentaalne vaaraoportree. Templid Suurte võimsate püramiidide läheduses asusid ka paljud templid. Templi põhiosaks oli
vähem raha kui varem - püramiide ehitati toortellistest, nende kõrgus ulatus 40 - 70 m piirimaile, üha rohkem maeti vaaraosid kaljuhaudadesse, mis olid traditsioonoliselt olnud noomide valitsejate nomarhide viimseks puhkepaigaks. Nende vormistamisel jõuti omalaadse kompromissini - kaljuhaud ühendati püramiidi ja hauatempliga. Selliseks näiteks sai vaarao Mentuhotep I rajatud hauakompleks Deir - el - Bahri orus Teeba lähistel. Hauakompleksi moodustasid 1200 m pikkune ja 32 m laiune seintega piiratud tee, mis viis terrassil paikneva hauatemplini. Selle ülaosa moodustas klassikaline püramiid. Selle ehitise taga paiknes suurejooneline kolmest küljest sammastega piiratud õu, mille taga olid juba kaljusse raiutud pühad ruumid, vaarao hauakamber aga oli sammasõue all. Ehitise siseruumid olid kaunistatud arvukate reljeefidega, nende süzee oli lähedane Vana riigi aegsetele ( s.t. vaaraode surmajärgse elu kujutamine )