hakkavad sellest rääkima. See kaelakee oli võlts ja terve oma elu olid nad maksnud tagasi võlga, mida nad üdlse ei oleks pidanud tekitama. ,,Mingi novell" noorel mehel sureb ära naine, kopsupõletikus, mees leinab. Läheb surnuaeda, naise haua peale, nutab ja ahastab seal, kuni jääb magama. Kui ärkab üles, on pime. Surnuaed on ülerahvastatud. Kõik surnud on haudadest üles tõusnud. Nad kustutavad hauakirju oma haudadelt. Selle naise hauakirjaks oli ka, et oli armastav abikaasa oma igavesti armastavale mehele. Kõik kirjutasid sinna tegeliku põhjuse, miks nad surid. Noor naine kirjutas, et tuli armukese juurest, jäi vihma kätte, külmetas ja suri kopsupõletikku. Veel üks teema on andekdootlikud lood, sellised novellid, kus on mindudki välja puändi peale. ,,Surmamõistetu". Tegevus toimub ühes Euroopa väikeriigis. Mõistetakse surma üks kurjategija, seal riigis on timukad. Pannakse vanglasse ja määratakse eluaegne vangistus
Omapäraseks jooneks oli see, et loomingulise pausi ajal ei tegeldud geniaalse maestro majas muusikaga peaaegu üldse. Kui aga käis töö, siis tehti seda päevad ja ööd ning muusika kõrvale midagi muud nagu ei mahtunudki. Kuna Verdi oli suur loomadesõber, meeldis talle, kui üks tema kahest koerast Black või Lulu "kaasautorina" töötoas viibis. Ja kui suri tilluke Lulu, keda ta oma majapidamisringkäikudel palitu all kaasas kandis, mattis ta koerakese aeda ning pani talle hauakirjaks järgmised sõnad: "Ühele minu parimaist ja ustavamaist sõpradest." Koerte psühholoogia võrratust tundmisest kõneleb O. Arrivabenele saadetud kiri, milles Verdi humoorikalt, Blacki vaatevinkli läbi Arrivabene RonRonile oma elust ja uudistest pajatab, iseennast Blacki sekretäriks, kodupatrooniks ja "haagikesi kirjutavaks" meheks nimetades. Giuseppina lemmikloomadeks olid kassid, papagoi Lorito, keda ta Cimarosa ja Verdi
annaabi.ee 
