Nii oli ka vanade egiptlaste jaoks oli kõige tähtsamal kohal nende elus religioon ja usk surmajärgsesse ellu. Läbi religiliooni ja usu on inimesel kergem kohaneda ja toime tulla igapäevaste väljakutsetega elus, see on nagu tugisammas, mis toetab inimest maisel eluteel. Religioon aitab lahti seletada ja mõtestada tervet elukaart või miks ka mitte eluringi, kui uskuda reinkarnatsiooni. Tollel ajal kujunesid nö surnute linnad, mis koosnesid mitmetest hauaehitistest ehk mastabadest, mis olid peamiselt vaaraodele rajatud. Nagu meie mõistes surnuaiad, kuid sadu kordi mastaapsemad. Kunagi polnud ükski püramiid niisama üksinda kuskile ehitatud, vaid seal juures oli palju mitmeid püramiide ning suurte ja tähtsate vaaraode omade ümber oli enamasti mitmeid pisemaid püramiide, natuke vähem tähtsate tegelaste omi. Vaaraod olid ise nii tähtsad, et neid peetigi jumalateks. Egiptlastel oli sadu jumalaid. Lisaks vaaraodele oli ka linnu-looma kultus
kelleks oli päikesejumal Aton. Tema tahtel loobuti jumalakujudest ja vormikaanonitest. Liigutused muutusid vabamaks ja loomulikumaks. Ka vaaraod kujutati ennekõike kui inimest. Echnatoni uuendused kadusid aga varsti jälle, kui peale tema surma, vaarao Tutanchamoni ajal, taastati vanade tavade ja preestrite võim. Arhitektuur Egiptuse suurimaks ja täiuslikumaks loominguks arhitektuuri alal olid püramiidid. Oletatakse, et püramiidid on välja arenenud silmapaistvate isikute hauaehitistest. Püramiidide ehitamiseks kulus tohutult tööjõudu, kelleks oli peamiselt Niiluse üleujutuste ajal tegevuseta jäänud rahvas. Samuti olid püramiidide ehitamise kulutused nii suured, et mõjusid kurnavalt riigi majandusele. Osalt seetõttu loobutigi hiljem püramiidide ehitamisest. Püramiidid ei olnud üksikehitised, vaid osa suurest kompleksist. Läheduses paiknesid sugulaste ja ülikute mastabad. Tekkisid omapärased nn "surnute linnad," mille juurde kuulusid templid ja sillutatud teed.
annaabi.ee 
