5. Nofretete büst. Kuninganna paremat silma asendab mäekristall mustast puust silmateraga ja vasak silmakoobas on tühi. On võimalik, et tegemist on mingi sakraalse tagamõttega, kuid võimalik on ka veaga iidse meistri töös. Joonis 9. 6. Uued mõisted Vaarao- maapealsed jumalad, keda peeti justkui jumalateks Palsameerimine- Surnukehade säilitamine vastava töötlemisega Muumia- Vana-Egiptuse konserveerunud surnukeha Mastaba- Vanim hauaehitiste tüüp Astmikpüramiid- Mastabast väljakujunenud püramiid, mis nägi välja nagu oleks mitu mastabast üksteise peal. Püramiid- Suur kivist ehitis, mille alus on nelinurkne ja kolmnurksed kuled kohtuvad tipus ühes punktis Tempel- Nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis Püloon- Kahe nelinurkse tüvipüramiidi kujulise torniga väravehitis Hieroglüüf- Egiptuse kirjasüsteemis mõistet või silpi tähistav tähemärk
Ramses II kaljutempel on kuulus oma kahekümne meetri kõrguste kaljusse rajutud valitsejate kujudega, mis kerkivad templi eelõuel. Kokkuvõte. Egiptuse ehituskunsti mõju põhineb peamiselt kavatise suurejoonelisusel, rangel tõsidusel ja puhtamaisel toredusel. Egiptuse arhitektuuri mõjutas suuresti religioon, mis oli põhiliselt suunatud jumalatele ja surmajärgsusele. Tänu sellele pandigi põhirõhk erinevate hauaehitiste ja templite ehitamisele ning elamu- , lossi- ja ilmalikule arhitektuurile erilist tähelepanu ei pööratud. Kasutatud kirjandus: Viirand, Tiiu 1982. Kunstiraamat noortele. Vaga, Voldemar 2000. Üldine kunstiajalugu. Spence, Lewis 2000. Egiptuse müüdid ja legendid. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egiptus/arhitektuur.htm http://wiki.zzz.ee/index.php/Egiptus Vana-Egiptuse Arhitektuur Tallinn 2010
annaabi.ee 
