Sammaste ja müüride monotoonsust vähendasid värvilised reljeefid ja hieroglüüfid, templite eest lehvisid värvilised lipud kurjade vaimude eemalepeletamiseks. Omaette tüübi moodustasid nn. päikesetemplid, mille tähtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt ka hieroglüüfidega kaetud. Templeid rauti ka kaljusse, imiteeriti vabalt seisvate ehitiste detaile, eriti sambaid. Kuulsaimad ja kunsti -päraseimad on esimese naisvaarao Hatseputi hauatempel (u.1480 e.m.a) ja Abu Simbeli tempel(u.250 e.m.a). Egiptuse kujutavast kunstist rääkides tuleb eelkõige peatuda skulptuuril. Laia leviku üheks põhjuseks oli usund, mille järgi hinge asupaigaks võis olla ka inimese portree. Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda. Esiteks teosed mis kujutavad vaaraod ja jumalusi need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Omane oli eriline sünge, üleinimlik toredus
oli mõeldud ülikutele. 19 Egiptuse templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Sambakapiteelidele anti stiliseeritult lootose, papüüruse ja palmi vorm. Suurimad ja kuulsaimad templid asuvad Karnakis ja Luskoris, mõlemad on pühendatud jumal Amonile. Neid ehitati poolteist tuhat aastat umbkaudu. Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 16. -15. Sajandil eKr ehitatud kuninganna Hatseputi tempel Dair al-Bahris, 20. Sajandist pärineva vaaraode Mentuhotepite hauatempli lähedal. Niisama kuulus või veel kuulsamgi on Ramses II kaljtempel Abu Simbelis Nuubias (umbes aastast 1250 eKr) Selle sissepääsu ees asetseb neli imposantset 20 meetri kõrgust kaljust välja raiutud vaaraokuju. Kujutav kunst Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli samuti eelkõige kultuslik tähendus ning seetüttu
annaabi.ee 
