Temast on vähe teada peale selle, et ta võis olla Amenhotep II ema. Pole teada, kas tema valitsus lõppes kukutamise või surmaga, kuid samal ajal pole ka ajaloolisi tõendeid, et tema valitsusaja lõpp oleks vajanud vägivalda. Võimalik, et vaaraoseisusest kõrvale tõrjutud, kuid ühtlasi võidukaks väepealikuks kasvanud Thutmosis III võttis siiski kasuemalt võimu, igatahes püüti tema valitsusajal kõrvaldada kõik kirjad ja kujutised Hatsepsutist ja tema ajast. Kuid siingi on osa ajaloolasi osutanud kummalisele seigale nimelt on alust arvata, et Thutmosis asus tõendeid kustutama ligi paarkümmend aastat pärast vaaraoks saamist ja võimalik, et seda tehti hoopis pärast tema enda surma. Hatsepsuti nimi ilmus taas päevavalgele umbes kolmandal sajandil e.m.a, mil preestrist ajaloolane Manetho pani kokku Egiptuse valitsejate üsnagi üksikasjalise ajaloo, jagades selle vana, keskmise ja uue riigi ajaks ning dünastiateks
dünastiast. Ta valitses 14731458 eKr.Nimi Hatshepsut tähendab 'esimene suursugustest naistest'. "Ma'at-ka-Ra" tähendab 'maat ('tõde, kord, tasakaal') on Ra ka ('vaim, teisik')'.Hatsepsut oli vaarao Thutmosis I ja tema poolõe kuninganna Ahmose (Ahmese) tütar. Nagu vaaraoperekondades tavaks, abiellus ta oma poolvenna (ja ainsa venna), liignaisest sündinud Thutmosis II-ga. Kui isa suri, tõusis viimane troonile. Thutmosis II oli valitsema asudes noor, ilmselt Hatsepsutist noorem.Vaarao pidi olema abielus kuninglikust soost naisega, mistõttu Thutmosis II abielluski Hatsepsutiga. Asi oli selles, et kuninglikku verd ei kandnud edasi mehed, vaid naised. Vaaraoks saamiseks pidi mees abielluma kuninglikust soost naisega, sageli õe, poolõe või muu lähedase sugulasega. Tavaliselt oli selleks eelmise vaarao vanim tütar.Paaril oli tütar Neferu-Ra. Thutmosis II-l oli ühe Isise-nimelise liignaisega poeg, hilisem Thutmosis III. Kui Thutmosis II 1479 eKr noores
annaabi.ee 
