Kui Amoni oraakel oli lausunud, et Hatsepsut saaks vaaraoks, hakkas Hatsepsut endale võtma mehe atribuute. Ta ei ilmunud korraga vaaraona, vaid ettevaatlikult järk-järgult muutis end. Ta jättis ära tiitlid, mida saab kanda ainult naine, ja võttis endale vaarao tiitlid. Ta muutis end meheks, kandes kilti (shendyt), peakatet nemes uraeus 'ega, peakatet khat ja valehabet. Lõpuks jättis ta oma nime lõpust ära naissoo lõpu -t ning temast sai Tema Majesteet Hatsepsu. Ta oli praktiline valitseja, juhtides edukat sõjakäiku Nuubiasse ning saates rikkaliku kaubandussaatkonna Pundimaale. Kui Hatsepsut sai vaaraoks, pidi ta loobuma Jumala abikaasa tiitlist koos vastavate kohustustega. Selle tiitli ta loovutas enda ja Thutmosis II tütrele Neferu-Ra'le. Viimane suri noorelt. Hatsepsut kasvatas teda ilmselt nagu printsi, mitte nagu printsessi. Ühel ilusal Senmuti plokk-kujul on kujutatud last Neferu-Ra'd, keda Senmut hoiab süles
Uue riigi ajal lisati relvastusse mõõgad ja pistodad. EGIPTUSE EKSPANSIOON Tõenäoliselt oli egiptuse riik suurim Thutmosis I ajal, kes valitses aastail 1524 1518. Ta vallutas Süüria, Palestiina, Nuubia ja osa Lähis Idast. Tema pojapoeg Thutmosis III jätkas tema tööd. Ta laiendas ja kaitses impeeriumi edukate sõjaretkedega. TUNTUMAD JA EEL MAINIMATTA VAARAOD HATSEPSUT oli esimene nais vaarao. Enne teda oli olnud küll nais valitsejaid kuid ükski neist ei olnud vaarao. Hatsepsu oli vaarao Thutmosis ja ta poolõe tütar. Nagu vaaraoperekondades tavaks abiellus Hatsepsut oma poolvenna Thutomosis II sega . Kui isa suri tõusis Thutomosis II troonile. Kuid ta peatselt peale vaaraoks saamist suri määrati vaaraoks Thutomosis III pärijaks aga ta oli veel liiga noor määrati Hatsepsut regendiks. Olles nimeliselt Thutomosise III regent tuli ta koos Thutomosis III troonile. Järk järgult
annaabi.ee 
