See ei kesta küll kaua, kuid on piisavalt nauditav, et kiiresti harjumust kujundada. Kuna inimesel on juba loomuses vältida ebameeldivat ja korrata meeldivat, siis püütakse meeldiva tegevuse juurde alati tagasi pöörduda ja nii hakkab tavaline elu, kus pole hasarti, tunduma igav ja hall. Algul on hasarttegevus ainult püüe pääseda tüdimustundest, kuid hiljem tekitab see uue probleemi: sõltuvuse hasardist. Inimene aga ei teadvusta endale sõltuvusprobleemi, sest mõistusel on tendents mitte iseendaga tülli minna. ` Kui ennast ei suudeta muuta, painutatakse selle asemel pilti reaalsusest. Eitamine võimaldab inimesel jätkata lühemas perspektiivis naudingut pakkuvat ja pikemas perspektiivis ennastkahjustavat tegevust. See on mõjus psüühika kaitsemehhanism, mis toimib ebameeldivate asjade mitteteadvustamise põhimõttel ja millel on roll igasuguses sõltuvuskäitumises
Miks koolis spikerdatakse? Mõned kirjutavad endale keelatud meelespead igaks juhuks, sest kuigi kõik on ilusti selgeks õpitud, võib eksamipalavikus mälu äkitselt valgeks leheks muutuda. Teised kirjutavad spikreid, sest just selle tegevuse käigus jääb vajalik materjal hästi meelde. Kolmandad on põhimõttekindlad ja usuvad, et antud teadmistega ei ole neil vajadust oma mälu koormata. Ning neljandad spikerdavad lihtsalt sportlikust hasardist, olgu tegu kas või kuldpeadega, ikka on vaja süsteemi proovile panna - kas läheb läbi või mitte! Miks spikerdati? Ei ole ju mõtet pähe õppida asju, mida saab niikuinii teatmeteostest iga kell vaadata. Enesepetliku spikerdamise, kui nähtuse on sünnitanud kool ise teadmised, mis meelde ei jää, talumatult pikad koolipäevad, laiskus ning aeg, mida pole kunagi piisavalt. Mis on spikker? Spikker on lühikokkuvõte mingisest jutust, mida on hea kasutada
ja liitsõnad. Samas tuleb meeles nagu lemmikloomapidamiskultuuritus. Sa- Tüved võivad esineda vabalt omaette sõnana (käsi), koos teise pidada, et see valdav osa sõna- muti võib pikki sõnu proovida moodustada tüvega (käsiraamat) või tuletusliitega (käsilane). Seevastu tule- varast moodustatakse just tüvi- lihtsalt sportlikust hasardist, näiteks paa- tusliited ei saa esineda üksinda (vrd Üks poisikene naeratas bulinnusabakattesulesilmamunasinisevär- sõnade ja tuletusliidete baasil. viline. Vaevalt et sellist aga kuskil reaalselt kurblikult > *Üks kene tas likult) ega kahekesi koos teise liitega
annaabi.ee 
