elavalt loomalt, lõi see edasi, tegutsedes nagu pump, mitte imev organ. Harvey kasutas ka matemaatilisi andmeid, et tõestada, et verd ei tarbita ära. Laibalt vere eemaldamine näitas, et süda suudab mahutada umbes 2 untsi verd. Arvutades südamelöökide arvu päevas ja korrutas selle 2 untsiga, näitas ta, et pumbatud vere kogus on palju suurem, kui kehasse mahuks. See näitas, et Galeni õpetus, et veri tarbitakse organite poolt, on vale. Veri pidi voolama läbi suletud ringi. Kuigi Harveyl puudus mikroskoop, arvas ta, et arterid ja veenid on omavahel kapillaaridega ühendatud. Harvey märkmed näitavad, et ta uskus südame rolli vereringes läbi suletud süsteemi juba 1615, aga ta ootas selle avaldamisega 13 aastat. (kuna sellel ajal olid Galeni õpetused meditsiini kohta peaaegu pühad ja keegi ei julgenud neid vaidlustada) 1628. a avaldas ta raamatu ,,Anatoomilisi uurimusi südame ja vere liikumisest loomadel" (,,Exercitatio
Põhjuseks oli see, et nomarhide mõjuvõimu suurenemisega levis uskumus, et Osirisega võib samastuda ükskõik kes, mitte ainult vaarao, sest surnu kohta oli kirjutatud: "Kui elab Osiris, siis ka tema (surnu) saab elama. Kui ei surnud Osiris, siis ei sure ka tema. Kui ei hukkunud Osiris, siis ei hukku ka tema." Kuna püramiiditekstid on ühed vanematest religioossetest tekstidest maailmas, väärivad nad nendena ka täit tähelepanu. Clesson H. Harveyl on selles suhtes kohe kindlasti õigus, et suur osa püramiiditekstidest on jäänud teenimatult märkamata ja ehk on seeläbi ignoreeritud tõeliselt olulist informatsiooni, mille puudumise tõttu mõistetakse vanu egiptlasi praegu valesti. Kuid kuna väljakaevamised jätkuvad ja iga hetk võib ilmsiks tulla veel mõni püramiid või midagi täiesti ootamatut, ei ole kõik kindlasti mitte kadunud.
annaabi.ee 
