mille tulemusena puu kukub maapinnale, kus toimub tema edasine töötlemine laasimine ja järkamine vajalikeks tarbematerjalideks (palkideks, paberipuudeks jne). Käsitsi langetamine toimub 1. käsisaagidega, 2. mootorsaagidega a) elektrimootorkettsaagidega, b) elektrimootorketassaagidega, c) bensiinimootorkettsaagidega (meil kaasajal valdav), d)bensiinimootorketassaagidega (võsasaagidega). Masinlangetamine toimub kas harvesteridega või protsessoritega. Metsatööstuses kasutatakse kahte langetamise viisi, so langetamine koos juurtega ja juurteta. Enamlevinud on langetamine juurteta, mootorsaagidega. Etteraie on vajalik, et puu langeks soovitud suunas ilma rebenditeta. Puude langetamine on raielangitöödel peamiseks tehnoloogiliseks operatsiooniks. Ta väga suurel määral määrab juba teiste tööde edukuse, näit. laasimise ja kokkuveo, samuti
Riigimetsas kasutatavad harvesterid on langetatava puidu mahu mõõtmiseks kalibreeritud ja nende omanikud tohivad neid kasutada ainult riigimetsa langetamiseks sõlmitud lepingute täitmiseks. Kuna osa erametsaomanikke teeb raietööd ise või on raiutavad kogused harvesteride kasutamiseks liiga väikesed, siis on harvesteride osakaal teiste omanike metsades toimuvas raies väiksem kui riigimetsades. Peaaegu kogu raie harvesteridega teevad sellele spetsialiseerunud erafirmad. Eesti metsamajanduses on Statistikaameti 2010. a tööjõuuuringu andmetel hõivatud 5900 töötajat, paberitööstuses 700 töötajat ja puidutööstuses 13 000 töötajat, mis moodustavad hõivatud inimeste koguarvust (570 900 töötajat) 3,4%. Keskkonnainspektsiooni poolt registreeritud ebaseaduslikult raiete andmete alusel on illegaalse raie osa koguraies on umbes 0,2%.