mittelikviidset lamapuitu vaaludesse riisuda või hunnikutesse koguda raielankidel kus ei olnud vajalik järelkasvu säilitamine. Töö käigus toimus mittekülmunud pinnase korral koos okstega ka mätaste, osaliselt sambla ja pinnase kokkuriisumine vaaludesse, mis raskendas hilisemat põletamist, küll aga lõi soodsa pinnase loodusliku uuenduse tekkeks. Oksareha kasutamine vähenes laasimismasinate ja nüüd mootorsaagidega skandinaavia meetodi ning harvesteride rakendamisega raietöödel, kus oksad-ladvad töö käigus jäävad vaalu. Keskmiseks reha tootluseks kujunes 2,5...3,0 ha vahetuses. Töö kvaliteet oli vastavalt oludele rahuldav kuni hea. Praegu oksarehade kasutamine Eestis pole soovitatav. Eestis kasutatakse põhiliselt raietööde läbiviimist skandinaavia meetodil. Selle meetodi korral, vaatamata sellele, kas raied teostatakse käsitsi või harvesteridega, oksad töö käigus pannakse oksavalli
tuntavalt vähenenud. Viimastel aastatel on siiski toimunud ka erametsades raie aeglane suurenemine, 2010. a toimus märkimisväärne tõus, põhjuseks soodne turukonjunktuur ja külmem talv. 2009. aasta raiemahust 6,60 miljonit m3 moodustas uuendusraie 5,04 miljonit m3 (sellest lageraie 4,63 miljonit m3) ja hooldusraie 1,33 miljonit m3 (sellest harvendusraie 1,10 miljonit m3). Suurem osa Eesti metsade raiest tehakse harvesteride abil, riigimetsas on nende osa uuendusraiel 96% ja hooldusraiel 60%. Riigimetsas kasutatavad harvesterid on langetatava puidu mahu mõõtmiseks kalibreeritud ja nende omanikud tohivad neid kasutada ainult riigimetsa langetamiseks sõlmitud lepingute täitmiseks. Kuna osa erametsaomanikke teeb raietööd ise või on raiutavad kogused harvesteride kasutamiseks liiga väikesed, siis on harvesteride osakaal teiste omanike metsades toimuvas raies väiksem kui riigimetsades. Peaaegu kogu
annaabi.ee 
