55...60 m3; 6) masina mass koos tehnoseadmetega 10 500 kg (vt. joonised 6.3.3. ja 6.3.4). Neid masinaid kasutati materjali veol kuni aastani 1995. Esimeseks forvarderi "Lokomo" ja sama firma harvesteri omanikuks Eestis sai Kohtla- Järve Metsamajand 1986.a. Kaasajal toimub Eestis kokkuvedu forvarderitega või spetsiaalsete metsaveohaagistega põllumajandustraktorite haakes. Forvardereid on Eestis kasutusel ligikaudu 500 (harvestereid 100), spetsiaalseid metsaveohaagiseid põllumajandustraktorite haakes ligikaudu 1000. Selliste masinatega kokkuvedu sai võimalikuks tänu sortimentidena raiumise tehnoloogiale. Kokkuveo tehnoloogia üksikasjalik kirjeldus esitatakse peatükis 8. Sõltuvalt masinast, raieliigist ja materjali pikkusest on koorma suurus ligikaudu 10...12 m3 (harvendusraie forvarderid) kuni üle 20 m3 ( võimsad ainult lõppraietele mõeldud forvarderid).
pika tüvena välja vedades kahjustatakse liialt kasvamajäävate puude tüvekoort. Mida rangem on metsa kaitsereziim, seda ettevaatlikum peab olema tehnoloogia ja mehhanismide valikul. Parimad variandid on: hobukokkuvedu; pinnasele väikese erisurvega masinad; kerged metsamasinad; ratastraktorid. Lageraietele mõeldud raskeid liitmasinaid ei tohi HR ja SR kasutada. HR eelistada võimalusel säästvat hobukokkuvedu, eriti kaitsemetsades ja talumetsades. Suurepinnalistel HR kasutatakse ka harvestereid (raiemasin, millega saab puu langetada, laasida, järgata, ja asetada notid maha sobivasse kohta). HR sobiv harvesteri mass ei ületa tavaliselt 5 tonni ja lõikepea on mõeldud kuni 35 cm tüveläbimõõduga puude langetamiseks. Kokkuveoteede laius on masinkokkuveol ca 3 m ja hobukokkuveol ca 2 m , kokkuveoteede vahekaugus 20 - 40 m. Soovitav on, et kokkuveoteede pindala ei ületaks 5-15 % kogu puistu pindalast. Kokkuveoteed rajatakse paralleelsed või risti kvartali