· tunti hästi taimi, loomi ja linde · usuti hingedesse · esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile · kunst skemaatiline · pisiskulptuurid · laialt levinud väiksed naisfiguurid.(Willendorfi veenus) · algul määrati sugulust naisliini mööda · hakati tehtama koopamaale ( Lascaux ja Altamira) Maaharijad ja karjakasvatajad · üleminek viljelusmajandusele · ei sõltutud nii suurel määral enam loodusest · näljahädad harvenesid · vähenes suremus · pikenes eluiga · jäädi paikseks · eluasemeks pidevalt kasutatav maja · tingimused polnud võrdväärsed · arenes käsitöö · hakati valmistama suuremaid lihvitud kivist esemeid ning õpiti kivi puurima · jõudude kultus endise loomade-lindude kummardamise asemel · kunstis domineeris geomeetriline ornamentika · hakati valmistama savinõusid Kütid ja korilased Maaharijad ja karjakasvatajad
rahvariideid, ehteid. Said alguse Saksamaalt, Baltimaile levisid 1820.-1840.aastateni. Propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust; sellega kaasnes nt paljude kõrtside sulgemine. Andis tõuke koorilaulule ja puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Eestlane muutus kõlbelisemaks: töökamaks, ausamaks, tarvitas vähem alkoholi ja harvenesid kaklused. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: • Rahvas tuli religioonile lähemale • Talurahva eneseteadvus kasvas • Pakkus eneseteostus ja kaasarääkimise võimalusi • Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel • Andis indu kirjutamisoskuse omandamiseks • Andsid tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule 8. Hariduse olud pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765
Ülikoolilinna piirjoontele oma käänete, väänete ja sakkidega nii veidra ilme andsid, võis kord siin, kord seal märgata suurt sammaldunud müüripinda, mingit ümmargust massiivset torni, mingit hambulist kindlust kujutavat linnaväravat: see oli Philippe Auguste'i kindlustatud klooster. Taamal rohendasid aasad, kaugenesid teed, mille ääres asusid eeslinna viimased majad, mis aga kaugemal järjest harvenesid. Mõnel neist eeslinnadest oli tähtsustki. Nii evis seda, kui Tournelle'ist alata, kõigepealt Saint-Victori agul oma ühekaarelise sillaga üle Biere'i, oma kloostriga, kus figureeris veel Louis Paksu epitaaf, epitaphium Ludovici Grossi, ja oma kirikuga, mille torn nelja üheteistkümnendast sajandist pärit oleva kellatornikese keskel oli kaheksatahuline (selletaolist võib veel näha EtampesMs, see pole veel hävitatud); siis Saint-Marceau agul, kus juba tol