Lisaks ülalvaadeldud viisidele kasutatakse ka impulssregulaatoreid. Üks sellistest võimalustest on toodud (joonisel 5.3.2.) Signaal (a) lastakse läbi katkesti, mis töötab AE sulgemisele- avanemisele. Sellejärgselt muutub signaal impulssideks (b, c, d). Impulsside harvendus on siin määratud võtmele antavate impulssidega. Pärast impulsside silumist madalpääsfiltris saadakse pinge, mis on võrdeline võtme väljundsignaali pinge keskväärtusega. See aga sõltub impulsside harvendusest. Lühikeste impulsside (d) korral on filtri väljundsignaal tunduvalt väiksem kui laiade impulsside (a) korral. Nii saadakse küllalt efektiivne reguleersüsteem, mille peamiseks puuduseks on aga tekkiv lai häiresignaalispekter. 5.3.1.2. Automaatse võimenduse reguleeri-mise põhikarakteristikud- Võtame nüüd reguleerimiskarakteristiku, mis näitab võimendusteguri sõltuvust juhtpingest, lähema vaatluse alla (joonis 5.3.3). Kuna vajalik
U ( t ) = U 0 - U m1 sin ( t + 1 ) + U m 2 sin ( 2t + ) + .... + U mn sin ( nt + n ) Siin siis null on pinge alaliskomponent mis võrdub pinge keskväärtusega. U m1 sin ( t + 1 ) omegat see on esimene harmooniline mis võrdub impulside kordussagedusega. U m 2 sin ( 2t + ) on teine harmooniline, mille sageus on esimesest 2 korda suurem jne. Mida kõrgem on harmoonilise number, seda on tema amplituud. Peale selle sõltub iga harmoonilise osa tähtsus ka impulsi kujust ja harvendusest. Nii näiteks kahepolaarsustega puudub alalduskomponent kuna taolise pinge keskväärtus on null. Ristkülik impulside puhul puuduvad signaali spektrist kõik harvenduse täiskordset harmoonilised. Impulside moonutuste kohalt oleks vaja üle kanda moonutusteta kõik harmoonilised see aga nõuaks elektiahelatelt lõpmata laia läbilaskeriba, mis ei ole aga reaalne. Praktiliselt pole selle nõude järgi ka vajadust,
U ( t ) = U 0 - U m1 sin ( t + 1 ) + U m 2 sin ( 2t + ) + .... + U mn sin ( n t + n ) Siin U0 on alalis komponent bla bla. U1m on esimene harmooniline, mille sagedus võrdub impulsside kordussagedusega. U2m on teine harmooniline mille sagedus on esimest harmoonilisest 2 korda suurem jne. Mida kõrgem on harmoonilise number seda väiksem on tema amplituud. Peale järjekorra numbri sõltub iga üksiku harmoonilise osatähtus ka impulsside kujust ja harvendusest. Nii näiteks ristkülik impulsside korral puuduvad üldse kõik harvenduse täisarvkordsed harmoonilised, näiteks kui harvendus on 2 siis puuduvad teine, neljas, kuues jne. harmoonilsed. Impulsside moonutuste seisukohalt oleks vajalik üle kanda moonutusteta kõik harmoonilised, see nõuaks aga el. ahelate lõpmatu laia läbilaskeriba mis ei ole praktiliselt võimalik. Tegelikult ei ole selle järele ka vajadust sest kõrgemate harmooniliste
annaabi.ee 
