järgmiste impulside ajal, kuni tekkib tasakaalu reziim, kus laeng mida kondensaator saab impulsi vältel pingelangu ja seetõttu saavutab kollektorpinge maksimaalse väärtuse alles peale kondensaatori võrdub laenguga mida ta annab ära pausi vältel. Kirjeldatud olukorra tulemusel näeme, et kui sisend laadimist. Multivibrad kus transistoride suletud ja küllastus olekute kestused on võrdsed nimetatakse pinge harvenduse tulemus on 2 siis siirde portsessi tulemusl tekkivad meile väljundisse võrdse sümmeetriliseks multivibraks. Kollektoridelt saadav väljundpinge on sel juhul samakujuline kui amplituudiga kahepolaarsed impulsid, see tähendab impulss pingest on kadunud alalis komponent. See nihutatud poolperioodi võrra. Sümmeetrilisel multrivibral C1Rb2=C2Rb1. kui valida kondensaatorid on kooskõlas elektrotehnikaga, sest teatavasti ei lase kondensaator alalispinget läbi
korral korduvad perioodiliselt positiivsed ja negatiivsed impulsid). 5. Impulsi kuju pinge, voolu või võimsuse muutumise seaduspärasus impulsi kestel. 6. Impulsi kestus ajavahemik impulsi algusest, impulsi lõppemiseni. bla bla, seepärast võib tekkida probleeme moonutunud impulsside kestvuse määramisel. Ebakorrapärase impulsi korral määratakse sageli impulsi kestus tasemel 0,5 impulsi kestuseks poolkõrgusel. 7. harvenduse pöördväärtust nim. täiteteguriks. 8. Pausikestus Tp ajavahemik impulsi lõppemisest kuni järgmise samapolaarse impulsi alguseni. Nagu juba nimetatud, esinevad impulsside kuju moonutused mille sisuliseks põhjuseks on elektriahelate mittepiisav läbilaskeriba. Tekkivaid moonutusi vaadeldakse kahe eriliigilisena, esiteks külje ehk frondimoonutused mis avalduvad selles, et impulsi küljed venitatakse välja
U m1 sin ( t + 1 ) omegat see on esimene harmooniline mis võrdub impulside kordussagedusega. U m 2 sin ( 2t + ) on teine harmooniline, mille sageus on esimesest 2 korda suurem jne. Mida kõrgem on harmoonilise number, seda on tema amplituud. Peale selle sõltub iga harmoonilise osa tähtsus ka impulsi kujust ja harvendusest. Nii näiteks kahepolaarsustega puudub alalduskomponent kuna taolise pinge keskväärtus on null. Ristkülik impulside puhul puuduvad signaali spektrist kõik harvenduse täiskordset harmoonilised. Impulside moonutuste kohalt oleks vaja üle kanda moonutusteta kõik harmoonilised see aga nõuaks elektiahelatelt lõpmata laia läbilaskeriba, mis ei ole aga reaalne. Praktiliselt pole selle nõude järgi ka vajadust, sest kõrgemate harmooniliste mõju impulside kujule on väike ja praktiliselt piisab kui kantakse üle mingi teatav arv harmoonilisi. Praktiliselt hinnatakse vajaliku 2..4
kasvama, et mitte häile puistusse jätta. Puistu täiuseks peaks jääma mitte vähem kui 0,7. Harvendusraiega puhtkuusikus taotletakse tormikindluse suurendamist. Kuusikute I harvendusraiet tasuks lükata võimalikult vanemasse ikka, kui puistu on juba 15-17 m kõrge. Välja raiutakse puhtpuistus vigastatud, haiged, allajäänud ja halvatüvelised puud. Pärast raiet puude arv 900-1500 tk/ha. Kuusk reageerib harvendusraidele hoogsa juurdekasvuga. Kui teeme tugeva raiekraadiga harvenduse, võime lühendada kuuse raieringi kuni 20 aastat, kuid suurendame puistu tormikahjustuste ohtu. Segapuistus raiutakse samuti välja kuuse haiged ja halvakasvulised isendid, lisaks ka kuuske varjavad või piitsutavad kased. Kaske võiks jääda pärast raiet puistu koosseisu ca 20 - 25 %. Kohtades kus Ku on jäänud kasvus teise rindesse, harvendatakse kaske täiuseni 0,5-0,6, et soodustada kuuskede kasvu. Puhtkuusikute II harvendusraie võetakse ette samuti
annaabi.ee 
