kõrvaldamiseks või vajadusel kuntslikuks tekitamiseks. Ballastvett võetakse ahter- ja vöörpiiki ning parda ja kahekordse põhja vahelistesse ballastveetsisternidesse. Ballastisüsteemi teenindavad ballastipumbad. Ballastitsisternid on ühendatud atmosfääriga õhutorustike kaudu. Tuletõrjesüsteemid Vesikustutussüsteem koosneb ühest tuletõrjepumbast, ühest avariipumbast ja magistraalist. Magistraaltorustik on varustatud harutorudega, mille otstes on kraanid. Kraanide otsa kinnitatakse joatorudega tuletõrjevoolikud. Veepihustussüsteemi kasutatakse nii tulekahju kustutamisel kui ka ruumide, konstruktsioonide ja inimeste kaitsmisel tuleohtlike temperatuuride mõju eest. Sisselülitamine toimub tuletõrjepumba sisselülitamisega ja vastavate kraanide avamisega Süsihappegaas -(CO2-) kustutussüsteemid on ette nähtud tulekahju mahtkustutamiseks suletud laevaruumides gaasilise CO2-ga
Väljalaskekollektori torud on isoleeritud soojusisoleerimis materjaliga ja plekiga. Süsteemi ülesandeks on juhtida silindrist välja töötanud gaasid. 47 Väljalaskekollektor: Väljalaskekollektori torud on kinnitatud peamasina külge. Väljalaskekollektor on valmistatud mitmest osast ja ühendatud omavahel kompensaatoritega. Kollektor isoleeritakse väljast ja kaetakse omakorda plekk-kestaga. Kollektor on varustatud harutorudega, mille kaudu gaas voolab silindrikaanest kollektorisse. Harutorude peale paigutatakse termomeetrid. Kompensaator: Tema ülesanne on kompenseerida soojus paisumine. Väljalaske kollektoritel kasutatakse (kurruline) kompensaatoreid. 2.3.6.2 Sisselaskesüsteem: Süsteemi ülesandeks on juhtida silindrisse värskelaeng. Sisselaskeresiiver: Sisselaskekollektor on neljakandeline ja integreeritud mootoriplokki. Resiiver on varustatud harutorudega, millede kaudu voolab värskelaeng silindrisse